Lahkunud on toimetaja, tõlkija ja kirjanduselu korraldaja Elviira Mihhailova (aastani 1969 Kravtšenko).
Elviira Mihhailova sündis Venemaal Tambovis pedagoogi peres, tema ema oli eestlanna. Keskkooli lõpetamise järel tuli Mihhailova Eestisse, kus õppis Tartu ülikoolis Juri Lotmani kateedris vene filoloogiat (1961—1967).
Pärast ülikooli töötas Mihhailova lühikest aega kooliõpetajana. Seejärel liitus ta kirjastusega „Eesti Raamat”, kus töötas aastatel 1968—1978 ja 1980—1982. Algul oli ta ametis korrektorina, seejärel vene ilukirjanduse toimetajana. Suures kirjastuses sai temast pädev ja autoriteetne juht: näiteks pakkus ta Sergei Dovlatovile võimaluse avaldada Eestis oma debüütraamat, novellikogu „Viis nurka (linnakodaniku märkmeid)“. Raamat läkski 1974. aastal trükki, kuid viimasel hetkel peatasid kõrgemad võimud selle ilmumise.
Aegamööda sai Mihhailovast eesti kirjanduse vahendamisel omamoodi suunanäitaja, seda näiteks Eesti NSV Kirjanike Liidu kirjanduskonsultandina (1983—1992) ning toimetajana ajakirjades „Tallinn” (1978—1979) ja „Raduga” (1993—2006). Tema koostatud on eesti luule antoloogia valgevene keeles (1986) ja mahukas eesti luule antoloogia vene keelde tõlgituna (1990, 2. trükk 1999). Ühtlasi koolitas ta eesti luule tõlkijaid.
Tema Vladimir Beekmani, Mats Traadi, Nikolai Baturini, Jaan Krossi, Arvo Valtoni, Maimu Bergi, Mihkel Muti, Jaak Jõerüüdi jt tähtsamate teoste tõlked vene keelde on tehtud silmapaistva süvenemisega.
1990. aastast oli Mihhailova kirjanike liidu liige. 1984. aastal pälvis ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduspreemia Mats Traadi romaani „Puud olid, puud olid hellad velled“ tõlke eest ning 1999. aastal Eesti Kultuurkapitali preemia eesti luule antoloogia koostamise eest.
Elviira Mihhailovat iseloomustasid töökus, põhjalikkus, heatahtlikkus, tagasihoidlikkus ja diplomaatilisus. Töötanud kogu elu eesti kirjanduse heaks, sai temast mitme põlvkonna kolleegide hea sõber.
Eesti Kirjanike Liit
Lisa kommentaar