XXI sajandi eesti tähestik

Lugenud selle aasta „Loomingust” nr 6 Kruusa Kaljuga tehtud intervjuud, olen päri tema seisukohtadega, mis käsitlevad eesti keele vokaalharmoonia seadusi. Ka tunnen õ seotust enam e kui o-ga, aga ei soovi selle asendamist uue variandiga, sest Eesti õ on maailmas ainulaadne tähemärk ja määratleb väikest kultuuri suures maailmas. Isegi arvutiklahvidesse peavad suured firmad meie jaoks selle panema. Mind on aga alati häirinud, et meie tähestiku lõpus pärast tuv-d lohiseb saba, tähtede rida, mis vokaalselt kuulub loomulikuna tähestiku sisse. Näitasin tähestiku esimest varianti Asko Künnapile ja jõudsime ühisele seisukohale, et eesti tähestikku ei peaks kuuluma võõrtähed, mida kasutatakse vaid võõrsõnades. Sedaviisi saame „puhta” Eesti Tähestiku. Teen ettepaneku eesti tähestikku edaspidi kasutada järgmisel moel:

A, Ä, B, C, D, E, Õ, G, H, I, J, K, L, M, N, O, Ö, P, R, S, T, U, Ü, V

Lugege nüüd seda rida valjusti, kas pole võluv! Ka lastel on seda kergem pähe õppida ja tähestiku lõpust selle sisse tõstetud tähed muutuvad täisväärtuslikuks, sest keeles nad ju ongi teistega võrdsed.
Ja eraldi võõrtähtede tähestik:

F, X, Y, Q, Š, Z, Ž, W

Keeleteadlased kuulutavad eesti keele pidevat muutumist — miks ei võiks teiseneda nüüd ka tähestik, sest läbi ajaloo on ta seda teinudki.

August 2019


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Intellektuaal Unt?

Jälle on põhjust kõneleda Mati Undist.
„Painajalik sundmõte” (Tallinna Kirjanduskeskus, 2024) on ühelt poolt oluline publitsistikakogumik, mis ühendab kõiki Mati Undi aastail 1997–2005 Sirbis avaldatud kolumne, mida väljaandjad on avaldamiskoha järgi…

Kirjanik loeb. Maarja Pärtna

Kellel on ebavõrdses ühiskonnas õnne saada lugejaks, kellel kirjanikuks? See on minu jaoks isiklik küsimus, sest ma ei pea ligipääsu kirjandusele enesestmõiste­tavaks, vaid pigem vastupidi – selle juures…

Kirjanik loeb. Tõnis Tootsen

Päris esimene lugemisega seotud mälupilt, rohkem küll stressiolukord, viib mind Raasikule, vanavanemate juurde, kus emapoolne onu, toonases kõnepruugis Väike Jaan, katsus mind meeleheitlikult lugema õpetada. Olid mingid postkaartide moodi pildid…
Looming