Kirjanike Liidu uusi liikmeid

 

 

9. mail võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu kaks uut liiget: Kaarel Kressa (häältega: 7 poolt, 4 vastu ja 1 erapooletu; soovitajad Peeter Helme ja Jürgen Rooste) ja Muš Nadii (häältega 9 poolt, 2 vastu ja 1 erapooletu; soovitajad Maarja Kangro ja Arvo Valton).

Kaarel Kressa on sündinud 27. juunil 1983 Tallinnas, õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis prantsuse filoloogiat (lõpetamata) ning töötanud juhutöödel ja tõlkebüroos tõlkijana. Alates 2006. aastast töötab ta „Eesti Päevalehes” ajakirjanikuna.

Ta on avaldanud luuletusi ja humoreske väljaannetes „Sirp”, „Vikerkaar” ja „Eesti Päevaleht”. Kaarel Kressalt on ilmunud kaks luulekogu: „Oidroon” (Eesti Keele Sihtasutus, 2005) ja „Vereurmarohumesi” („Ji”, samade kaante vahel Krafinna luule­koguga „Teki all ja köögikardinate taga”, 2011).

Kaarel Kressa on Eesti Filmiajakir­janike Ühingu liige.

Muš Nadii (kodanikunimega Na­dežda Ptšelovodova) on sündinud 11. novembril 1976 Udmurtias, õppinud Udmurdi Riiklikus Ülikoolis udmurdi ning vene keele ja kirjanduse õpetajaks ning Tallinna Ülikoolis kirjandusteadust, siin on ta kaitsnud ka magistrikraadi. Ta on töötanud Udmurdi Rahvusraamatukogus udmurdi ja soome-ugri dokumentide osakonna spetsialistina, Eesti Rahvusraamatukogus vene keele õpetajana ning 2007. aastast on ta Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi mittekoosseisuline õppejõud.

Muš Nadii on vahendanud eesti keelde udmurdi autorite teoseid ja udmurdi keelde paljusid eesti kirjanikke. Tema tõlgetest udmurdi keelde on raamatuna ilmunud Arvo Valtoni, Karl Ristikivi, Kristian Jaak Petersoni, Betti Alveri, Ernst Enno, Juhan Liivi, Marie Underi, Anna Haava, Hando Runneli, Lydia Koidula, Kristiina Ehini, Maarja Kangro, Mihkel Kaevatsi, Hasso Krulli, fs-i, Indrek Koffi, Eno Raua ja Ellen Niidu teoseid. Samuti on ta olnud osaline eesti keeles ilmunud udmurdi luule antoloogia „Hõbepaat” (2005), soome-ugri rahvaste luulekogumiku „Kuum öö” (2009), Omel Labi raamatu „Ajaloo nägu” (2009) ja Kuzebai Gerdi teose „Olen udmurt” (2010) tõlkimisel ja koostamisel ning udmurdi filmi „Maasikad-muulukad” tõlkimisel eesti keelde.

18. septembril võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu kaks uut liiget: Kerttu Rakke (häältega 10 poolt ja 2 vastu; soovitajad Aapo Ilves ja Piret Viires) ja Eva Toulouze (9 poolt, 3 vastu; soovitajad Kristiina Ehin ja Arvo Valton).

Kerttu Rakke (kodanikunimega Kadi Kuus) on sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas, ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kaitsnud selles bakalaureusekraadi ning omandanud Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite erakoolis juuksuri eriala. Ta on töötanud pangakontrolörina ja pealseõmblejana, eesti keele ja kirjanduse asendusõpetajana, ajalehe „Liivimaa Kroonika” reporterina, ajalehe „Koit” kultuuritoimetajana, juuksurina ning reklaamiagentuuride keelekonsultandi, keeletoimetaja ja copywriter’ina.

1987. aastast peale on ta avaldanud oma loomingut „Noorte Hääles”, „Vikerkaares” jm., raamatutena on tal ilmunud järgmised proosateosed: „Kalevipoeg” ja „Seitse päeva” („Kadikas”, 2000), „Mitu juttu” („Kadikas”, 2001), „Kolmas printsess” („Vastus”, 2001), „Iluasjake” ning „Susanna ja mina” („Kadikas”, 2002), „Küpsise­paradiis ehk Kaksteist kuud” („Kadikas”, 2007), „Diana Klas: Rahatuulutaja” („Kadikas”, 2009) ja „Seitse aastat seebiselt” („Kadikas”, 2010). Lisaks sellele on ta kirjutanud aastail 2003—2010 stsenaariumi teleseriaalile „Kodu keset linna” (TV3) ja avaldanud lühijutu „Betty imelised pabulad” kogumikus „Jalutuskäigu kaugusel” (TeleMedia Eesti). Kerttu Rakke loomingut on tõlgitud vene ja prantsuse keelde. Samuti on ta teinud rohkesti kaastööd ajakirjandusele.

Eva Toulouze on sündinud 13. septembril 1956 Roomas. Ta on õppinud Pariisi Politoloogia Kõrgkoolis, Sorbonne Nouvelle’i ülikooli keeleteaduse osakonnas ja Pariisi Idakeelte ja -kultuuride Riiklikus Instituudis, kus on kaitsnud ka doktorikraadi teemal „Kirjakultuur ja rahvusidentiteet udmurtidel”. Eva Toulouze on töötanud referendina reisibüroos ja poliitilise dokumentatsiooni alal, itaalia keele õpetajana, prantsuse keele ja kirjanduse õppejõuna Helsingi Ülikoolis, prantsuse keele lektorina Tartu Ülikoolis, prantsuse ja itaalia keele õppejõuna Eesti Humanitaarinstituudis, korralise dotsendina prantsuse keele ja kirjanduse eriharus Tartu Ülikoolis, õppejõuna konverentsitõlke alal samas ülikoolis ja ka TÜ Tõlkekeskuse programmijuhina, vabakutselise tõlkija ja konverentsitõlgina, dotsendina soome-ugri keelte ja kultuuri alal jm. Alates 2007. aastast on ta Tartu Ülikooli erakorraline teadur etnoloogia erialal.

Eva Toulouze’i tõlgetest prantsuse keelde on raamatuna ilmunud Arvo Valtoni aforismikogu, Eva Koffi näidend „Meie isa”, raamat eesti ja seto muinasjuttudest, A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” IV köide ja Kristiina Ehini luule valikkogu. Kristiina Ehini luulet on ta tõlkinud ka portugali keelde, ning prantsuse keelde veel Ülo Mattheuse „Minu isa luulud” ja Mati Undi „Tühiranna” ning avaldanud prantsuskeelseid artikleid eesti kirjandusest (näiteks Jaan Krossist) ja saatesõnu eesti autorite teostele.

Leia veel huvitavat lugemist

Max Blecher
Jaan Kross

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Külgpaneeli navigatsioon