Emakeelepäeval, 14. märtsil anti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Kokku anti välja üksteist auhinda.

Põhižüriisse kuulusid Elisa-Johanna Liiv (esinaine), Maarja Vaino ja Tiit Aleksejev.

Proosa valdkonnas pälvis aastaauhinna Mehis Heinsaar jutukogu „Eesti keelde sukelduja” eest. Teised nomineeritud olid: Aliis Aalmann, „Kes aias”; Andrus Kasemaa, „Minu kangelased”; Andrus Kivirähk, „Eesti rahva uued jutud”; Eva Koff, „Õhuskõndija”; Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast”.

Luuleauhinna pälvis Berit Kaschan luulekogu „Aprill” eest. Teised nomineeritud olid: Martin Algus, „Elektro”; Doris Kareva, „Maast leitud, tuulde tõlgitud”; Riste Sofie Käär, „APS!”; Paavo Matsin, „Baeri laulud”; Carolina Pihelgas, „Ikka veel”.

Vabaauhinna pälvis Lauri Sommer teose „Sugupuu” eest. Teised nomineeritud olid: Marin Laak, Kanni Laubi, Tiina Saluvere, „Printsess ja trubaduurid. Ivar ja Astrid Ivaski kirjavahetus Marie Underi ja Artur Adsoniga 1957–1979”; Jaan Aru, „Aju vabadus”; Heneliis Notton, „Tähed Agnesele”; Helga Nõu, Enn Nõu, „Need meie väga vanad armastuskirjad”; Indrek Koff, Olena London, „Ära oota midagi”.

Esseistika ja artikliauhinna žürii koosseisus Brita Melts (esinaine), Epp Annus ja Saara Liis Jõerand tunnustas esseeauhinnaga Eve Annuki teost „Elu kui tekst. Artikleid aastatest 1995–2023”. Teised nomineeritud olid: Janek Kraavi, „Post. Esseesid nüüdiskultuurist”; Hasso Krull, „Igavene taastulek”; Toomas Paul, „Iga raamat avab uue akna. Valik mõtisklusi ja arvustusi raamatute maailmast”; Kadri Tüür, „Kohustuslik kirjandus”; Livia Viitol, „Kaks muusat. Väliseesti luuletaja Liidia Tuulse (1912–2012) elulugu, 1960. aastate päevik, kirjavahetused Bernard Kangro, Õie Fleigi ja Marie Underiga”.

Artikliauhinna pälvis Mirjam Parve artikliga „Tõlkija koopas maheda lõvita. Heietus ungari vältelise heksameetri tõlkimisest Miklós Radnóti hilisluule näitel” (Tõlkija hääl XIII). Teised nomineeritud olid: Tormi Ariva, „Minevik, Olevik, tulevik. Eesti ulmekirjanduse algus” (Looming 2025, nr 4), toetav tekst „Eesti ulme kuumad allikad” (saatesõna ulmeantoloogiale „Kuumad allikad”); Asko Lõhmus, „Inimese ja looduse suhte mõtestamine esseistikas. Funktsionaalne vaade eesti esseistikale” (Keel ja Kirjandus 2025, nr 4); Aare Pilv, „Esteet Visnapuu ja tema „loov rahvuslus”” (Methis, nr 36); Teele Pärn, „Madis Kõivu hea tragöödia” (Akadeemia 2025, nr 12); Märt Väljataga, „Rütm ja eepos ehk millesse tõlkida Miltonit?” (Tõlkija hääl XIII).

Lastekirjanduse žüriisse kuulusid Mari Niitra (esinaine), Helena Kostenok ja Karl Martin Sinijärv. Auhinna pälvis Hugo Vaher raamatu „Nutivaba” eest. Teised nominendid olid: Tiina Laanem, „Seest siiruviiruline”; Piret Raud, „Tähtis kuju”; Anti Saar, „Kajakad”; Ulla Saar, „Ita ja Piuks. Prillid”; Johanna Unt, „Augustas päästab maailma”.

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žüriisse kuulusid Mari Laan (esinaine), Kristjan Haljak ja Märt Väljataga. Ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde sai auhinna Aet Varik – David Foster Wallace, „Unustus” ja Joseph Conrad, „Lääne silme all”, tõlked inglise keelest. Teised nominendid: Sigrid Tooming – Jon Fosse, „Uus nimi”; Amalie Skram, „Constance Ring”, tõlked norra keelest; Liisi Rünkla – J. A. Baker, „Rabapistrik”, tõlge inglise keelest; Indrek Koff – Fernando Pessoa, „Rahutuse raamat”, tõlge portugali keelest; Mart Kuldkepp – „Noole-Oddi saaga”, tõlge vanaislandi keelest; Maarja Kangro – Ernst Jandl, „Õnnesoov”, tõlge saksa keelest.

Eestikeelse ilukirjanduse tõlke eest võõrkeelde sai auhinna Guillaume Gibert – Nikolai Baturin, „Karu süda”, tõlge prantsuse keelde. Teised nomineeritud olid: Matthew Hyde – A. H. Tammsaare, „Tõde ja õigus” III osa, tõlge inglise keelde; Adam Cullen – Lennart Meri, „Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest”, tõlge inglise keelde; Maima Grīnberga – Karl Ristikivi, „Hingede öö”; Jaan Kaplinski, „Kõik on ime”; Joonas Sildre, „Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist”; Kairi Look, „Natuke suur”, tõlked läti keelde; Danutė Sirijos Giraitė – Tõnu Õnnepalu, „Piiririik. Paradiis”; Leelo Tungal, „Seltsimees laps”, tõlked leedu keelde; Anna Sedláčková – Rein Raud, „Täiusliku lause surm”, tõlge tšehhi keelde; Maarja Kangro, „Klaaslaps”, tõlge serbia keelde.

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žüriis olid Margus Ott (esimees), Hasso Krull ja Katre Talviste. Auhinna sai Mart Kangur – René Girard, „Vägivald ja püha”, tõlge prantsuse keelest. Teised nominendid: Tiiu Hallap – John Searle, „Vaim, keel ja ühiskond. Filosoofia reaalses maailmas”; John Losee, „Ajalooline sissejuhatus teadusfilosoofiasse”; John McDowell, „Vaim ja maailm”, tõlked inglise keelest; Krista Kallis – Paco Calvo, Natalie Lawrence, „Planta Sapiens. Taimede olemuse jälil”, tõlge inglise keelest; Alari Purju – Thomas Robert Malthus, „Essee rahvastiku printsiibist” (tõlge koos Ene-Reet Soovikuga); David Ricardo, „Poliitilise ökonoomia ja maksustamise printsiibid”, tõlked inglise keelest; Kadri Raudsepp – Tsongkhapa, „Virgumistee astmete suur traktaat”, tõlge tiibeti keelest; Henrik Sova – Ludwig Wittgenstein, „Sinine ja pruun raamat”, tõlge inglise keelest.

Eesti võõrkeelse kirjanduse auhinna žüriis olid Mihhail Trunin (esimees), Øyvind Rangøy ja Aija Sakova. Auhinna sai Xavier Bouvet romaani „Le bateau blanc” („Valge laev”) eest. Teised nominendid olid: Heidi Iivari, „Meidan suvun miehet / Meie suguvõsa mehed”; Sofia-Elizaveta Katkova, „Tra il tendine d’Achille e la caviglia” („Achilleuse kõõluse ja pahkluu vahel”); Igor Kotjuh, Dmitri Kotjuh, „Аркадия” („Arkaadia”); Jelena Skulskaja, „Шекспир и его призраки” („Shakespeare’i kummitused”); Polina Tšerkassova, „Море” („Meri”), „Сказки гор” („Mägede lood”).

Näitekirjanduse auhinna žüriis olid Anu Tonts (esinaine), Tambet Kaugema ja Lauri Saaber. Auhinna pälvis Urmas Vadi näidendiga „Sada grammi taevasina”. Teised nomineeritud olid: Mehis Pihla, „Rahamaa”, „Ükskord Liibanonis”; Erki Aule „Ellujäämise tõenäosus”; Piret Jaaks, „Lõpp”; Margus Kasterpalu, „Siuru sügis”; Paavo Piik, „Sammud”.