-
4. mail 2016 jõudsid Stockholmi Metsakalmistult Tallinna Marie Underi, Artur Adsoni ning Marie Underi tütre Hedda Hackeri ja õe Berta Underi säilmed. Ühe perekonna pikk, 72 aastat kestnud maapagu sai…
-
Sõnapaarist „õnnelik lapsepõlv” on ajapikku saanud nii põhjalikult pruugitud klišee, et suurem osa täiskasvanutest — mina kaasa arvatud — kasutab seda enamasti ainult iroonilise alatooniga. Minu põlvkonna emad ostsid oma…
-
Helga Nõu: „Nartsiss, meesteõgija”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 366 lk.
Kirjandusloos on arvutu hulk romaane, mis algavad pööningult / meremehekastist / mahajäetud maja keldrist / raudteejaama unustatud kohvrist leitud käsikirjast. Seesama juhtub…
-
Tõnu Õnnepalu: „Klaasveranda”.„Varrak”, 2016. 107 lk.
Kiil
Nostalgia, nii nagu Johannes Hofer on selle 1688. aastal — mäletate ju, sel aastal oli erakordselt soe suvi, ma mäletan selgesti, olen seda hiljem ikka…
-
1„Võtke riidest lahti,” ütles õde ning mu parem käsi tõusis automaatselt mantli ülemise nööbi juurde. Sinna polnud midagi parata: õel oli rinnas lilla märk „Mina otsustan” ja kellega siin siis…
-
Mehis Heinsaar: „Unistuste tappev kasvamine. Jutte ja novelle, muinasjutte ja nägemusi siit- ja sealtpoolt Eestimaa teid”.
„Menu”, 2016. 232 lk.
Kui härra Paul tuttavaid vanamehi näppamast tüdines, hakkas ta kroonikaid kirjutama ning…
-
Merike Õim: „Kõiksuse jälg: luuletusi alates kaheksakümnendatest”.
„Menu”, 2015. 152 lk.
Merike Õimu teine kogu „Kõiksuse jälg” on arvustajale paras pähkel, kuivõrd luule ise arvustamisele hästi ei allu ning kõiksusest kirjutatut on…
-
juunil esitles kirjastus „Petrone Print” Tartu linnaraamatukogus Terhi Pääskylä-Malmströmi raamatut „Minu Tallinn. Kalevitüdruku kroonika”. Külas oli autor.
3., 7. ja 9. juunil luges Taavi Eelmaa Von Krahli Teatri pööningul luuleõhtul „Megaton”…
-
Veronika Kivisilla: „Cantus Firmus”.
„Näo Kirik”, 2015. 109 lk.
Esimesel lugemisel jäin pidama Veronika Kivisilla kauni kujundusega luulekogu vahelehtede soonelistesse labürintidesse ning keskaegsetesse muusikapartituuridesse. Pean ka (üles) tunnistama, et sellel esimesel, värskusnäljasel…
-
*
SÕNA SÖÖSTAB VERRE,…
-
Tere, ReinMul on läinud Sulle vastamisega aega ja läheks ilmselt veelgi, kui ma ennast nüüd ikkagi kokku ei võtaks. Asi pole sugugi kirjavahetuses, mis teeb mulle igapidi rõõmu. Aga kirjutamine…
-
Oma vana sõbra 80. sünnipäevaks kirjutas Ain Kaalep väikese tähtpäevaessee „Jaan Krossi kuus luuletust” („Eesti Päevaleht” 19. II 2000). Selle lähtekoht on „saksa poeedi Gottfried Benni niisugune mitte millegagi põhjendatud,…
-
Doris Kareva: „Perekonnaalbum”.
„Verb”, 2016. 88 lk.
Esimene tunne pärast Doris Kareva uue luuleraamatu läbilugemist oli üllatus. Nagu keegi oleks võitnud maailmameistrivõistlused ühtaegu males ja iluuisutamises. „Perekonnaalbumi” kaante vahel saavadki kokku mitu…
-
Paša Matšinov: „Gogoli disko”.„Lepp ja Nagel”, 2015. 144 lk.
Eestimaisest evangeeliumist:
[—] 3. Talvekartul toodagu talumehelt, kellel olgu peldikus ajalehed. Kaup olgu aus.
(Valdur Mikita, „Lindvistika ehk Metsa see lingvistika”)
Ei ole mõtet teeselda,…
-
27. mail kuulutati Soome Instituudis välja Soome E. W. Ponkala fondi auhinna tänavune laureaat. Auhinna sai eesti kirjanik Maimu Berg. Sellega tunnustas fond Maimu Bergi pikaajalist ja tulemuslikku tööd Soome—Eesti…
-
Ta oli armunud (mitte küll esimest korda, kukkumisi oli tema elus ennegi ette tulnud, kuid alati oli see sarnanenud pigem juhusliku koperdamise kui kuhugi päris sisse prantsatamisega) poisisse aknast välja…
-
Pärast pikka sisukat elu ja kauast rasket haigust jõudis lõpule Ellen Niidu elutee. Kunagine pärjatud purjesportlane ületas Toonela jõe.Ellen Niitu meenutades tuleb kindlasti kõigile esimesena meelde tema imeline lasteluule. Karud…
-
Ilmar Taska: „Pobeda 1946”.
„Varrak”, 2016. 308 lk.
Kuulmatutel kummitaldadel liikuvad salateenistuse nuhid, sisserännanud kotipoisid, kolooniapoiste sõjamängud, nooblite Londoni härrasmeeste restoranikohtumised, naise öised uitamised varemeis linnas, riigivastaseid kodanikke üles korjav Must Ronk…
-
3. mai kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” toimus „Värske Õhtu”, teemaks „Kirjanduslikud omailmad”. Vestlesid Hanneleele Kaldmaa, Tõnis Vilu ja Sven Vabar, vestlust juhtis Jaak Tomberg.
3.—7. maini esines duo Kai…
-
Merike Reiljan: „Valguse teed minna”.
„Ilmamaa”, 2016. 62 lk.
Iga ajastu kõneleb omamoodi, iseloomulike intonatsioonide ja rütmidega, enamasti intensiivses omakeskses dialoogis. Ja alati on ka neid, kes sellest otsekui osa ei võta.…
-
Jaan Undusk: „Teekond Hispaania”.
„Loomingu Raamatukogu” 2016, nr 6—8. 143 lk.
Alguses on otsimine: kust ja millest algab õieti see oma Hispaania. On masina kuumaks väntamine: kirjutada sellest, kuidas sellest kirjutada, kuidas…
-
Kirjandusloolise ainesega tegeldes sugeneb veidraid infokillukesi, mis jäävad õige kontekstita ja millega pole seepärast midagi mõistlikku peale hakata. Näiteks kirjutab välismaal resideeriv Eduard Vilde 20. juunil 1931. aastal oma abikaasale:…
-
*
Lebame jõe ääres
palavas päikeses
ümberringi juulikuu vaikus…
-
Eelmisel aastal ilmus ligi sadakond proosateost, ühtekokku kakskümmend kaks ja pool tuhat lehekülge! Selle on välja arvutanud proosaülevaate autor Janika Kronberg. Osalesin kahes žüriis, romaanivõistluse ja kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žüriis,…
