-
Silvia Urgas: „Siht/koht”.
„Elusamus”, 2015. 44 lk.
Selle aasta algul raamatulettidele jõudnud Silvia Urgase esikkogu „Siht/koht” oli 2015. aastanumbrit kandvatest luuledebüütidest kõige tugevam. Minu andmeil on Urgas ka noorim, kes jõudis mullu…
-
*
Kus Eesti kaardi nurgas Sa ka pikutaks,
aastaaeg ei kysi sellest midagi.
Õhk on hakkama pandud.
Mõte heliseb nii Petrakuudis,…
-
18. märtsil võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu neli uut liiget: Ljudmilla Gluškovskaja (häältega 9 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu; soovitajad Maimu Berg ja Igor Kotjuh), Peep Ehasalu…
-
1. aprillil esines Kristiina Ehin Eesti Rahvusraamatukogus merekultuuriaasta elamusõhtute sarjas üritusel „Lapike lõpmata merd”.
2. aprillil kuulutas Eesti Lastekirjanduse Keskus välja XIII Nukitsa konkursi võitjad — laste lemmikkirjaniku ja lemmikillustraatori 2014.…
-
Donald Tomberg: „Veelkord Vladimirist, Kazimirist ja teistest”.
„Verb”, 2015. 144 lk.
Donald oli lugenud nimetatud teose kohta juba mitut arvustust. Need andsid noormehele küll palju teadmisi, aga ei teinud teda sugugi targemaks.…
-
Jim Ashilevi (s 1984) on avaldanud kaks näidendit ja kaks romaani. Tema esimene näidend „Nagu poisid vihma käes” võitis Eesti Teatri Agentuuri (tollal Eesti Näitemänguagentuur) 2005. aasta näidendivõistlusel II koha…
-
Cornelius Hasselblatt: „Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega”. (Studia litteraria Estonica, 15.)
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 512 lk.
Cornelius Hasselblatt on filoloog. Rahvuselt sakslane ja kutsumuselt estofiil, kes on umbes 30 aktiivse…
-
Margo Vaino: „Makilint mälus”.
„Ji”, 2015. 187 lk.
Raamatu pealkiri, ja vahest ka algus — „ma ärkasin / pea lõhkus paku / otsas puid” — võib jätta mulje, nagu oleks tegu järjekordse…
-
Nad valisid esimese ettejuhtuva nupu, Angela vajutas, ja ilma et keegi neilt midagi pärinud oleks, kostis surin, mis teatas, et uks on lahti. „Siin veel usaldatakse inimesi. Väikelinna võlud,” käis…
-
Kunagi Budapestis
Tänaval tatsus vastu robot,
vedas vana mehena jalgu järel.
Käed liikusid, elasid, pilgutas mulle…
-
Toomas Haug: „Tagasi Troojamäele”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 487 lk.
On üldteada, et Toomas Haug on „vana kooli” kirjandusuurija, kelle käsitlused on tõsiseltvõetavad, kultuuriloolisest teadmisest läbi imbunud ja sealjuures huviga loetavad. Tema…
-
Milvi Martina Piir: „Pelikanide abielu”.
„Tähepärg”, 2015. 213 lk.
Milvi Martina Piiri „Pelikanide abielu” on üks omapärasemaid, kui mitte öelda veidramaid raamatuid, mis mu kätte on sattunud. Alates määratlematust žanrist — see…
-
1
Ei saa sinust kuulsat lauljat, kui sa pole ilus mees. Lauluoskusega on noh nii ja naa, aga ilus peab olema. See on põhiline. Muidugi, hääl peab ka olema hea tugev…
-
1. märtsi kirjanduslikul teisipäeval „Seitsme maa ja mere taga” rääkisid Tartu Kirjanduse Maja kohvikus „Arhiiv” muinasjutte ja muinasjuttudest Peeter Krosmann, Ahto Külvet ja Siim Angerpikk oma lastega. Õhtut juhtis Villem…
-
26. veebruari hilisõhtul lahkus Stockholmis igaviku teele mitmekülgne kunstnik Otto Paju.
Otto Paju oli sündinud 11. mail 1926 Rakvere lähedal Järni külas rätsepa pojana. Eestis jõudis ta koolis käia Rakvere gümnaasiumis…
-
Alates 2004. aastast on põhjust rääkida ühest täiesti teistmoodi raamatust, kui oleme seni harjunud oma riiuleis, lugemislaudadel ja öökappidel hoidma — üleilmsest ja samas individuaalsest teosest, mille autorite hulk iga…
-
Jürgen Rooste: „Vana hiire laulud”.
„Ji”, 2015. 92 lk.
Jürgen Rooste: „Ideaalne abikaasa”.
„Ji”, 2015. 108 lk.
Rooste. Jürgen. Nimi, mis on seisnud pea paarikümne luuleraamatu kaanel. XXI sajandi Taanilinna ja Eesti elu salvestaja,…
-
Märt Laur: „Lahustumine”.
„Hea Lugu”, 2015. 437 lk.
Kui liiga palju tooreid marju süüa, võib kõht valutama hakata. Minuga juhtus piltlikult öeldes midagi seesugust, kui mul tuli siinse arvustuse kirjutamiseks lühikese aja…
-
Eesti dramaturgia mitmekesisest pildist võib teha erinevaid ristlõikeid ning väärtuslikku leidub igas vaates. Teater peegeldab oma vormilise ja temaatilise mitmekesisusega päris hästi Eesti ühiskonda, mis on ju samuti järjest enam…
-
Viieaastaselt sain elu esimese õppetunni selle kohta, et kus on armastus, seal luurab alati surm.
Vanaema ja vanaisa elasid väikeses rohelises aedlinnas, kus möödusid minu lapsepõlve kõige õnnelikumad päevad. Seal õppisin…
-
Marko Pühvel oli valvur. Inimeseks oli ta arenenud, nagu väidab Charles Darwini evolutsiooniteooria, viimases staadiumis ahvist. Valvuriks oli ta arenenud inimesest. Tema hüüdnimi oli Maroko Pühvel. Maroko oli ilmne tuletis…
-
Maarja Vaino: „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 260 lk.
Anton Hansen-Tammsaare (AHT) on tõeline Eesti klassik. Hiljaaegu ei andnud liberaalse turudemokraatia kriitiline realism talle enam teispoolsuseski rahu, vaid tiris kirjaniku…
-
Järgnev ei käi meeleheite kohta, mille põhjuseks on sõjad, taudid, ikaldused ja muud inimese või looduse tekitatud katastroofid. Samuti ei kehti see Iiobit tabanud õnnetuste ega igavikuliste paratamatuste puhul nagu…
-
Holger Kaints: „Päev, mil Stalin suri”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 143 lk.
Ajaloost meil pääsu pole ja vanu arveid tuleb klaarida nii kaua, kuni jaksu jätkub. Holger Kaintsi lühiproosaraamat „Päev, mil Stalin…
