Vilde saladus lahendatud?

„Loomingu” juuninumbris avaldatud kirjutises „Lars von Treier ja Tammsaare” tutvustas Toomas Haug 1931. aastast pärinevat Eduard Vilde kirja, kus välismaal tervist parandav kirjanik vahendab seal kohatud Tallinna reaalkooli õpilase teadet, et kevadtalvel on kinos „Gloria Palace” jooksnud Vilde romaani „Külmale maale” põhjal tehtud Saksa film. Haug oletas, et nooruk oli kinos näinud midagi, mis meenutas talle Vilde teost, kuid „Gloria Palace’i” mängukavadest ta sobivat linalugu ei leidnud.

Seejärel võttis teema üles Vilde uurija Livia Viitol, kes esitas oktoobrinumbris („Repliik Vilde asjus”) üsnagi intrigeeriva hüpoteesi: Vilde võis oma romaani ise tõlkida saksa keelde, pakkuda Saksa kirjastustele ja see avaldamata jäänud käsikiri võis sattuda filmitegijate kätte. Viitol oletas, et küllap tundis Vilde filmi ümberjutustuses oma romaani ära.

Nüüd oli selge, et asja ei saa niisama jätta. Toimetus asus konsulteerima filminduse asjatundjatega. Jaak Lõhmus arvas e-kirjas, et „nii vanade asjade kohta oskaks ilmselt vastata mõni Müncheni Filmimuuseumi emeriitteadur — kui olen 1920.—1930. aastaid puudutavaid küsimusi Berliini Filmimuuseumi raamatukogust küsinud, siis viidatakse ikka mingitele vanematele härradele Münchenis, et kui nemad teavad, siis teavad, keegi teine mitte”.

Süveneva vastutustunde koorma all oli toimetus juba koostamas kirja Müncheni vanahärradele, kui saabus e-kiri Urmas Tõnissonilt. Kirjutaja juhtis tähelepanu 1931. aasta veebruaris Tallinnas Viru tänaval asunud kinos „Skandia” jooksnud Ameerika filmile „Siberisse mind saatus viis…” (algu­pärane pealkiri „Hearts in Exile”, lavastaja Michael Curtiz). Tegu on Ameerika kirjaniku John Oxenhami 1904. aastast pärineva romaani järgi 1929. aastal tehtud filmiga, mida tuntakse kirjelduste põhjal, sest film pole säilinud. Nagu Tõnisson oma kirjas märgib, on Curtize filmil ja Vilde romaanil vaieldamatuid paralleele: „Nii romaan kui ka film kõnelevad tavalisest miljööst pärit korralikust neiust ja ula peale kippuvast noormehest, kes leiavad (eeldatavasti) oma armastuse Siberis.”

Muidugi jääb veel õhku küsimusi, näiteks miks pidas koolipoiss seda linateost Saksa filmiks (oli ehk olemas ka saksakeelne versioon?), aga tundub, et kergemeelselt tekitatud probleem on leidnud ühe võimaliku seletuse.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Intervjuu: Sünge kerguse kannul

2002. aastal sai Loomingu veergudel lugeda Sven Vabari tehtud intervjuusid noorte menukate kirjanikega – näiteks Kristiina Ehini, Jan Kausi ja Urmas Vadiga, kui nimetada mõnda. Nüüdseks on sellest möödas juba…

Kirjanik loeb. Indrek Koff

Jah, kirjanik üldiselt loeb. Ta loeb pigem palju kui vähe, see on, ma arvan, väga paljude kirjanike ühine joon. Kirjanikke, kes üldse ei loe, leidub vist ka, aga niisugustega pole…

Eesti NSV pianist ja Saksa DV seep / Andorra nuhk ja Ahmadulina

Eesti NSV pianist ja Saksa DV seep
Oli 1976. aasta märtsikuu viimane õhtu. Moskva konservatooriumi suur saal hakkas publikuga täituma – lisaks moskvalastest melomaanidele oli sel õhtul kontserdikülaliste seas nii üleliidulise…
Looming