Alates 2013. aastast on Leedu Ilukirjanduse Liit tähistanud igal aastal kirjanduse aastat – terve aasta pühendatakse ühe rahva kirjandusele. Kui 2023. aasta pühendati läti kirjandusele, siis 2024. aastal oli eesti kirjanduse kord. Kirjandusaastal oli kolm koordineerijat: eesti kirjanduse pikaaegne tõlkija Danutė Sirijos Giraitė, leedu kirjanduse tõlkija saksa keelde Markus Roduner ja siinkirjutaja. Suurimad eesti kirjanduse aasta partnerid olid Eesti Suursaatkond Vilniuses^[1] ja UNESCO kirjanduslinn Vilnius.

Samuti peaks mainima olulisemaid Leedu kirjandusfestivale – Poezijos pavasaris (Luulekevad), Poetinis Druskininkų ruduo (Druskininkai poeetiline sügis), Šiaurės vasara (Põhja suvi), Imbiero vakarai (Ingveri õhtud), Inkultūracija ja Prozos krantas (Proosa rand). Neile festivalidele kutsuti osalema eesti kirjanikke, kirjandusteadlasi, illustraatoreid, muusikuid: Maarja Pärtna, Veronika Kivisilla, Mari-Liis Müürsepp, Elo Viiding, Urmas Vadi, Carolina Pihelgas, Helena Aadli, Epp Annus, Aija Sakova, Elle-Mari Talivee, Kertu Sillaste, Kaisa Kuslapuu. Eesti kirjanike loomingut avaldati kultuuriväljaannetes Metai,^[2] Literatūra ir menas^[3] ja Rubinaitis^[4] ning festivalide antoloogiates.

Kunstide dialoog, klassika kinos ja kauaoodatud klassikute tõlked

Aasta algas eesti luule õhtuga Vilniuse Adomas Mickevičiuse nimelises raamatu­kogus 21. veebruaril. Uhkes XV sajandi Tyszkiewiczite krahvipere maja saalis musitseeris Lonitseera ning loeti ette Viivi Luige, Doris Kareva, Astrid Reinla, Triin Soometsa ja Maarja Kangro luulet. Üritust koordineeris Danutė Sirijos Giraitė, tema tõlkeid esitas näitleja Dalia Michelevičiūtė. 24. veebruaril esitleti Vilniuse raamatu­messil Ilmar Taska romaani „Elüüsiumi kutse”, mis ilmus Danutė Sirijos Giraitė tõlkes aastal 2023.

19. märtsil toimus Vilniuse Kirjanike Klubis Eleonora Žikorytėle (1912–1995) pühendatud mälestusõhtu. Žikorytė oli Noor-Leedu ajal esimene eesti kirjanduse tõlkija leedu keelde. Literaadina oli ta kirja­vahetuses mitmete eesti kirjanikega, sealhulgas Aleksis Rannitiga. Giraitė intervjueeris Žikorytė poega, kirjanik Gediminas ­Jankust ning intervjuu ilmus augustis ajakirja Metai eesti erinumbris. Tiiu Sandraku tõlkes saab intervjuud lugeda Loomingust nr 3.

Ka eesti kirjandusklassikal oli Danutė Sirijos Giraitė koordineeritud programmis oma osa. Leedu Teatri- ja Muusikamuuseumis linastusid eesti kirjandusklassikal põhinevad filmid: Tanel Toomi „Tõde ja õigus” (2019), Veiko Õunpuu „Sügisball” (2007) ja Moonika Siimetsa „Seltsimees laps” (2018).

Suursündmusteks olid Danutė Sirijos Giraitė tõlketeoste ilmumised: Vahur Afanasjevi romaan „Serafima ja Bogdan” („Serafima ir Bogdanas”) tuli välja novembris, romaani esitleti 19. novembril Vilniuses Leedu Kirjanike Liidus, ning Mats Traadi „Kogutud Harala elulood” („Haralos gyvenimai”) 2025. aasta alguses. Vilniuse raamatu­messil veebruaris 2025 esitleti Giraitė tõlgitud lühiromaanide köidet „Kolm eestlast. Karukell, kurvameelsuse rohi; Sügisball; Üksildased ajas. Õndsusesse kulgev päev” („Trys estai. Šilagėlė, vaistas nuo liūdesio; Rudens puota; Palaimoj blėstanti diena”), autoriteks vastavalt Mats Traat, Mati Unt ja Arvo Valton, ning luuleantoloogiat „Šviesa šiaurinė. Põhja­maa valgus: valik eesti luulet”. Viimast esitleti 18. detsembril ka UNESCO kirjanduslinn Vilniuse majas. On rõõm, et just eesti kirjanduse aasta andis kirjastajatele lisamotivatsiooni nende teoste avaldamiseks. Sirijos Giraitė panus ei jäänud ka Eestis märkamata – mainitud raamatute tõlked nomineeriti Eesti Kultuurkapitali auhinnale ilukirjandusliku tõlke kategoorias eesti keelest võõrkeelde. Palju õnne viljakale tõlkijale!

9.–10. augustil toimus Vilniuses tõlketöötuba, kus osalesid Danutė Sirijos Giraitė ja Tiiu Sandrak, töötoa viis läbi Markus Roduner.

Augustis ilmus ajakirja Metai eesti kirjanduse erinumber, mida esitleti 18. novembril Vilniuses ja 25. jaanuaril Tallin­nas, Leedu suursaatkonnas. Numbris avaldati A. H. Tammsaare klassikalist ja Rein Raua uuemat proosat, Doris Kareva, Astrid Reinla, Timo Marani, Maarja Pärtna ja Triin Soometsa luulet (tlk Danutė Sirijos Giraitė, Agnė Bernotaitė, Gediminas Pulokas, Jonas Kaušpadas), samuti Ugnė Žemaitytė intervjuu Jayde Willi, Adam Culleni ja Rimas Užgirisega, kes kõik vahendavad Baltimaade kirjandust inglise keelde ja keda hellitavalt hüütakse kolmeks musketäriks. Numbris ilmusid ka Maarja Pärtna fotod Nida residentuurist 2023. kevadel.

Lastekirjandusest

Rahvas algab raamatust ja inimene sõnast, aga esimesi sõnu õpime ju põlvepikkusena. Lastekirjandus on Eestis heal tasemel ja lastekultuuri peetakse oluliseks, seetõttu soovisin pühendada mõned üritused ka lastekirjandusele. 23. aprillil 2024 toimus lastehommik Vilniuse Naujininkų raamatu­kogus koos tõlkija Viltarė Urbaitėga, kes on leedu keelde vahendanud üle 50 laste­raamatu nii soome kui ka eesti keelest. Temaga vestles luuletaja, tõlkija ja raamatu­koguhoidja Jurgita Jasponytė, kuulamas olid alg­klasside õpilased. Kuna möödunud aastal oleks Edgar Valter saanud 95-aas­taseks, kõneldi Valteri „Pokuraamatust” ja selle tõlkimisest.

Lapsed osalesid ka tekstiili- ja raamatu­kunstniku Kertu Sillaste töötoas 16. septembril Leedu Rahvusraamatukogu laste- ja noortekirjanduse osakonnas. Töötoas jagas Sillaste lastega loomis­rõõmu, koos valmistati kollaaže legodest ja igasugustest värvilistest pisiasjadest. Hiljem said külalised võimaluse uudistada kaht näitust: augustis avati rahvus­raamatukogus eesti laste­kirjanduse illustraatorite näitus ning lastekirjanduse osakonnas oli väljas ekspositsioon leedu keelde tõlgitud eesti lasteraamatutest.

Sügisel ilmus ka ajakirja Rubinaitis number, kus avaldati kaks Andrus Kivirähki lühijuttu raamatust „Kaka ja kevad” (tlk Viltarė Urbaitė) ning Kairi Loogi „Piia kohtub koiga” raamatust „Piia Präänik kolib sisse” (tlk Agnė Bernotaitė). Siin­kirjutaja arvustas Triinu Laane teost „Luukere Juhani juhtumised” ning avaldas artikli tendentsidest uuemas eesti laste­kirjanduses ja selle vahendamisest leedu keelde.

Viltarė Urbaitė tõlkes ilmus möödunud aastal kolm lasteraamatut kõige värskemast eesti lastekirjandusest: Ilmar Tomuski ning Catherine Zaripi „Hundi sõbrad” („Vilko bičiuliai”) ja „Kullakallis kass” („Mieliausias katinėlis”) ning Kairi Loogi ja Anne Pikkovi „Natuke suur” („Truputį didelis”).

Nüüdisautorid, teadus, ja mis saab kirjandusest

11. veebruaril 2024 toimus UNESCO kirjanduslinn Vilniuse majas Balti naisautorite linnaluuleõhtu. Just sel kuupäeval lahkus 2001. aastal võrratu linna­luuletaja Judita Vaičiūnaitė, kelle tekstides leidus nii ajaloolisi kui ka müütilisi tegelasi, kuningannasid ja kangelasi Leedu suur­vürstiriigi ajast, Vilniuse barokist ja Kaunase Noor-Leedu ajast. Üritusel loeti ette Lydia Koidula, Betti Alveri ja Ene Mihkelsoni tekste ning oma loomingut esitasid Ramunė Brundzaitė ning Tartu linna­kirjanik Maarja Pärtna. Vaičiūnaitė tõlkeid inglise keelde luges tõlkija Rimas Užgiris, tema kolleeg Dominykas Norkūnas esitas Monta Kroma tõlkeid läti keelest. Pärast lugemisi toimus ka ümarlaud.

14. märtsil, kui Eestis tähistatakse emakeelepäeva, külastas Veronika Kivisilla Leedu kirjanduse ja folkloori instituuti ning luges oma luulet, vestis rahvajutte ning esitas laule.

Maikuu tõi Luulekevade festivali, Mari-Liis Müürsepp osales luuleõhtutel, mis toimusid Vilniuses, Alytuses ja Elektrėnas – kahe nädala vältel toimuva festivali üks eesmärkidest ongi luulerännakud. Festivali kroonis pidulik lugemismaraton Vilniuse raekojas. Luulekevad on vanim ja olulisim Leedu kirjandusfestival, kus jagatakse ka kirjandusauhindu. Teiste seas pälvis preemia Hasso Krulli eepose „Meeter ja Demeeter” („Metras ir Demetra”, tlk Agnė Bernotaitė) tõlge leedu keelde.

„Jaanipäev püha Jaani tänaval” („Joninės šv. Jono gatvėje”) – sellist pealkirja kandis Jaan Kaplinski mälestusõhtu 27. juunil Jaani tänaval asuvas Vilniuse kirjanduse majas. Üritusel loeti ka teisi Jaane, Jonaseid, Jāniseid ja Johnnysid Jānis Rokpelnisest Johnny B. Isotammeni. Publikul oli võimalus lugeda ette oma lemmikluuletusi. Toimus ka vestlus Gediminas Pulokase ja Marija Mažulėga. Pulokase tõlkes ilmus 2021. aastal Kaplinski vene keeles kirjutatud luulekogu „Valged ööliblikad”, mille eest Pulokas pälvis ka Luulekevade festivali tõlkeauhinna, Marija Mažulė luges aga leedu keeles ette Kaplinski luuletusi kogumikust „Õhtu toob tagasi kõik” („Vakaras grąžina viską”), sellest leedu luule enfant terrible’i Sigitas Geda tõlke ilmumisest on möödas juba 25 aastat. Mažulė väitel oli just see teos koos Geda tõlgitud Nareki Grigori „Nutulaulude raamatuga” üks olulisemaid maailmaluule teoseid leedu keeles nullindate alguses. Pulokas luges ka tõlkeid Kaplinski „Wegeneri naeratusest”, mis ilmusid kultuuriajakirjades 2019. ja 2024. aastal.

Septembris toimus kaks toredat vestlus­õhtut mereäärses Klaipėdas. Festival Inkultūracija kutsus külla kaks luuletajat, tõlkijat ning kultuuriväljaannete toimetajat, Carolina Pihelga Tartust ning Marius Burokase Vilniusest. Vestlesime esiteks sellest, mida Läänemere ääres loetakse ehk peamistest tõlketendentsidest, aga ka sellest, kuidas tõlkevalikud meie identiteeti kujundavad. Pihelgas mainis, et lisaks lettidel laiutavatele ingliskeelse kirjanduse tõlgetele vahendatakse Eestis ka omajagu skandinaavia, saksa ja prantsuse kirjandust. Burokas jagas aga oma kogemust kauaaegsest Vilnius Review toimetamisest ja ajakirja No More Amber telgitagustest – see on Lääne-Euroopas hästi vastu võetud, meeskond tegutseb, tekste jagub, tuleb lihtsalt tööd jätkata.

Urmas Vadi külastas Leedut kahel korral. 25. aprillil tutvustasime Vilniuses ta värskeimat romaani „Kuu teine pool”, loeti ette katkendeid mõlemas keeles ning oli tunda, et tegu on autoriga, kes oskab nii läbi pisarate naeratada kui ka pisarateni naerutada. 27.–29. novembril osales Vadi Alytuses toimunud lühiproosa festivalil Imbiero vakarai, mis toimub üle aasta ning on pühendatud Jurgis Kunčinasele. Kunčinas oli armastatud luuletaja, romaani­kirjanik ja tõlkija, kes oli ka tuntud oma boheemluse poolest. (Muide, peagi peaks eesti keeles ilmuma Tiina Katteli tõlkes Kunčinase kõige tuntum romaan „Tūla”, üks silmapaistvamaid leedu XX sajandi proosateoseid.) Urmas Vadi pälvis festivalil kaks auhinda juttude „Kääbussiga” ja „Amortisatsioon” eest (tlk Agnė Bernotaitė).

Epp Annus esines foorumil Šiaurės vasara. Augusti kolmandal nädalavahetusel toimuv foorum meenutab natuke Arvamus­festivali, heites laiema pilgu kultuurivaldkonnas toimuvale. 2024. aasta festivali moto „Ateitis yra čia” („Tulevik on päral”) viitas nii futurismi taas­tulekule, TA kasutamisele kui ka muredele, mis on seotud geopoliitiliste muutustega. Siinkirjutaja vestles Annusega tema uurimis- ja õpetamistööst Ohio State Universitys, öko­utoopilisest romaanist „Tere, Aleksander”, aina düstoopilisemaks muutuvast maailmast ning Baltimaade totalitarismikogemustest.

4.–8. novembrini toimus Nidas noorte Balti autorite tõlketöötuba. 8. novembril toimus Klaipedas festivali Prozos krantas raames lugemine, kus esines Helena Aadli koos Agnė Bernotaitėga.

24. novembril toimus lustakas eesti kirjanduse mälumäng, mille küsimused koostas Aistė Kučinskienė – kirjandusuurija, hispaania kirjanduse tõlkija ning kirglik mälumängur. Viis võistkonda said terve õhtu lõbusasti ajusid ragistada.

Kokkuvõtteks

Eesti kirjanduse aasta koordineerijana saan lisada, et selle aasta üks kaalukamaid üritusi oli 14. novembril Vilniuses toimunud võrdleva kirjandusteaduse konverents „Root Cause”, mida mul oli rõõm korraldada koostöös Leedu võrdleva kirjandusteaduse assotsiatsiooniga. Konverentsi tipphetkedeks olid Aija Sakova ja Elle-Mari Talivee peaettekanded. Ettekandega esinesid ka Eva Velsker, Ene-Reet Soovik, Jan-Marek Šík, Daina Valentinavičienė, Johanna Roos, Kateřina Běláková ja Markas Aurelijus Piesinas.

Olen äärmiselt tänulik kirjanduslinn Tartule ja eriti Marja Undile kutse eest kirjanduslinn Tartu residentuuri Karl Ristikivi majas, kus viibisin möödunud oktoobris. Seda aega kasutasin Rein Raua romaani „Täiusliku lause surm” tõlke viimistle­miseks – raamatut esitleti tänavu veebruaris Vilniuse raamatumessil. Samuti oli mul au osaleda ettekandega Ene Mihkelsoni väga inspireerival 80. sünniaastapäeva konverentsil „Inimene algab sõnast” ning kirjutada artikleid Leedu rahvusentsüklopeediale eesti kirjanikest. Olen ka tänulik Evelin Arustile sisuka vestluse eest 15. oktoobril kultuuriklubis Salong – rääkisime eesti kirjanduse aastast, ajakirjast No More Amber ja Balti kirjandusest. Rõõmustas ka see, et eesti kirjanduse aasta oli Leedu Kirjastajate Liidu raamatuauhindade nominent aasta sündmuse kategoorias.

Olen eesti kirjandusel ja kirjanduselul silma peal hoidnud 2018. aastast ning on suur rõõm näha, et Balti koostöö on aina enam tihenemas ja meie maade huvi üksteise kultuuri vastu muudkui kasvab. Lugegem üksteise teoseid ja hoidkem kokku!

---

^[1] Eriti sooviksin tänu avaldada sujuva ja sisuka koostöö eest suursaadik Kaimo Kuusele ja suursaadik Kaili Terrasele, nõunik Merje Stancienele, referent Annika Grišakovale.

^[2] Leedu Kirjanike Liidu ajakiri, mis ilmub kümme korda aastas. 1942–1990 kandis ajakiri nime Pergalė (Võit), 1991. aastast on see Metai (Aastad).

^[3] Kirjandus ja Kunst on kaks korda kuus ilmuv ajakiri, mis võiks olla Müürilehe ja Värske Rõhu hübriid.

^[4] Laste- ja Noortekirjanduse Keskuse kord kvartalis ilmuv ajakiri.