Olev Remsu on Loomingu märtsinumbris artiklis „Kristjan Jaak ja komsomol” põhjalikult ja vaimukalt valgustanud 1968. aastal TRÜ komsomolikomitee asutatud Kristjan Jaak Petersoni auhinna lugu. Auhind anti välja 1969. aastal, seejärel veel korra 1971. aastal. Autor küsib, miks üritusele pidurit tõmmati, ja oletab: „Arvan, et üheks põhjuseks oli 1970. aastal hoogsalt alanud igasuguse omaalgatuse suretamine.” (Lk 375.)
Täiendav tõend selle oletuse kasuks on 1970. aasta 11. veebruari ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teatajas ilmunud „Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus Eesti NSV kirjanduse aastapreemiate asutamise kohta”. Määrus pani aluse kirjanduse aastaauhindadele, mis aasta hiljem said Juhan Smuuli nimelisteks ja mida jätkavad praegused Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali žanriauhinnad. Toonase määruse 6. punkt keelab aga sõnaselgelt kõik omaalgatuslikud auhinnad: „Määrata, et kirjanduse ja kunsti alal võib preemiaid asutada edaspidi ainult Eesti NSV Ministrite Nõukogu loal.” Küllap annab see punkt tunnistust sellest, kuidas omaalgatuslik Petersoni auhind, nagu ka 1964.–1969. aastail Alatskivil välja antud Juhan Liivi auhind, oli hakanud valitsust häirima.
Perestroika ajal, 1988. aasta 18. novembril pani ülikooli komsomolijuhi kandidaat TRÜ ajalehes muu hulgas ette: „Igati mõttekas oleks taastada ülikooli komsomolikomitee poolt kunagi välja antud K. J. Petersoni nimeline medal.” 1989. aasta märtsi Vikerkaares laitis kirjutises „Kas Kristjan Jaak Peterson oli kommunistlik noor?” selle mõtte maha Riho Laanemäe: „Ma ei saa aru, kust võtab klassivõitluse ideoloogiaga relvastatud töölisklassi partei üks noorte võitlussalk endale volitused kasutada oma kirjandusauhinna väljaandmisel Kristjan Jaak Petersoni nime. [—] Komsomolikomitee kirjandusauhind kandku ikka Rudolf Pälsoni, Pavel Kortšagini, Praskovja Angelina või mõne teise olnud või olemata komnoore nime.”[1]
[1] R. Laanemäe, Kas Kristjan Jaak Peterson oli kommunistlik noor? Vikerkaar 1989, nr 3, lk 83.
Lisa kommentaar