Olev Remsu on Loomingu märtsinumbris artiklis „Kristjan Jaak ja komsomol” põhjalikult ja vaimukalt valgustanud 1968. aastal TRÜ komsomolikomitee asutatud Kristjan Jaak Petersoni auhinna lugu. Auhind anti välja 1969. aastal, seejärel veel korra 1971. aastal. Autor küsib, miks üritusele pidurit tõmmati, ja oletab: „Arvan, et üheks põhjuseks oli 1970. aastal hoogsalt alanud igasuguse omaalgatuse suretamine.” (Lk 375.)

Täiendav tõend selle oletuse kasuks on 1970. aasta 11. veebruari ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teatajas ilmunud „Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus Eesti NSV kirjanduse aastapreemiate asutamise kohta”. Määrus pani aluse kirjanduse aasta­auhindadele, mis aasta hiljem said Juhan Smuuli nimelisteks ja mida jätkavad praegused Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali žanriauhinnad. Toonase määruse 6. punkt keelab aga sõnaselgelt kõik omaalgatuslikud auhinnad: „Määrata, et kirjanduse ja kunsti alal võib preemiaid asutada edaspidi ainult Eesti NSV Ministrite Nõukogu loal.” Küllap annab see punkt tunnistust sellest, kuidas omaalgatuslik Petersoni auhind, nagu ka 1964.–1969. aastail Alatskivil välja antud Juhan Liivi auhind, oli hakanud valitsust häirima.

Perestroika ajal, 1988. aasta 18. novembril pani ülikooli komsomolijuhi kandidaat TRÜ ajalehes muu hulgas ette: „Igati mõttekas oleks taastada ülikooli komsomoli­komitee poolt kunagi välja antud K. J. Petersoni nimeline medal.” 1989. aasta märtsi Vikerkaares laitis kirjutises „Kas Kristjan Jaak Peterson oli kommunistlik noor?” selle mõtte maha Riho Laanemäe: „Ma ei saa aru, kust võtab klassivõitluse ideoloogiaga relvastatud töölisklassi partei üks noorte võitlussalk endale volitused kasutada oma kirjandusauhinna väljaandmisel Kristjan Jaak Petersoni nime. [—] Komsomoli­komitee kirjandusauhind kandku ikka Rudolf Pälsoni, Pavel Kortšagini, Praskovja Angelina või mõne teise olnud või olemata komnoore nime.”[1]


[1] R. Laanemäe, Kas Kristjan Jaak Peterson oli kommunistlik noor? Vikerkaar 1989, nr 3, lk 83.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Priit Aimla 19. IV 1941 – 28. VIII 2026

Priit Aimla ei olnud lihtsalt eesti humorist, kirjanik ja poliitik: ta oli maamärk, teerajaja, pooleldi vastu tahtmist ka ühe ajastu hääl ja nägu.
Aimla õpetas meile, et lõviosa loomadest moodustavad ahvid,…

Olga Ravni maagiline maailmatunnetus

Olga Ravn (snd 1986) on üks mainekamaid tänapäeva taani kirjanikke. Ravn debüteeris luuletajana 2012. aastal ja nüüdseks on tema sulest ilmunud kaheksa teost, nende seas romaanid „Töötajad” („De ansatte”, 2018),…

Väikeste Fääri saarte suur kirjandus

Fääri saared on 55 000 elanikuga saarestik Atlandi ookeani põhjaosas. Kuigi see arv võib näida mikroskoopiline, on saarestiku kirjanduselu väga elav. Vahest ehk isegi elavam, kui see loogiline tunduks – mind…
Looming