3. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitleti Gilles Deleuze’i tõlkevalimikku „Nomaadlik mõtlemine”. Raamatust vestlesid Leo Luks, Ott Puumeister ja Karl Joosep Pihel.

4. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval toimus ukraina luule õhtu, kus esinesid Halõna Kruk, Julia Musakovska, Maarja Kangro, Anna Verschik, Katrin Väli, Igor Kotjuh ja Katja Novak. Musitseerisid Nadija ja Veronika Balakar ning Maria Protsenko.

4. veebruaril anti Rakvere muusikamajas Ukuaru üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. Kirjanduse valdkonnas pälvis elutööpreemia Elin Toona; aastapreemia pälvis Anna Verschik ukraina luule kogumiku „Kas rabelen välja sellest tusast?” eest.

4. veebruaril esitles Reeli Reinaus Eesti Kirjandusmuuseumis oma romaani „Hiietantsija”, autoriga vestles Elle-Mari Talivee.

5. veebruaril toimus Eesti Kirjanike Liidu noorte lastekirjanduse töötuba.

6. veebruaril toimus Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni teemaseminar „László Krasznahorkai eesti keeles”, kus ettekandega esinesid Lauri Eesmaa ja Siiri Kolka.

7. veebruaril toimus kultuuriklubis Salong esoteerikalaupäev, kus esinesid Paavo Matsin, Siim Lill ja Mehis Heinsaar.

7. veebruaril sai Hendrik Lindepuu Endla teatris Poola Vabariigi Gloria Artis I järgu kuldmedali tänutäheks Poola kirjanduse tõlkimise eest eesti keelde. Autasu andis üle Poola konsul Anna Pełka.

10. veebruari kirjanduslikul teisipäeval toimus õhtu sarjast „Estofiilid eesti kirjanduses”, kus Guillaume Gibert’iga vestles Berk Vaher.

10. veebruaril toimus Vildes ja Vines TarSlämm, kus külalisesinejaks oli Kairi Leivo, slämmi võitis Kadri Ugur.

11. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval astus üles Tallinna lavaluule paremik: Joonas Veelmaa, Mari-Liis Müürsepp, Tiina Saar-Veelmaa, Marie Ojamaa ja Anna Leena Salumets. Õhtut juhtisid Lee Jenner ja Kelli Kiipus.

12. veebruaril kohtus lugejatega Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus Mart Juur.

13. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski päev. Ettekandega esinesid Sirje Olesk, Juhani Salokannel, Fiona Sampson, Trevor Carolan, Thomas Salumets ja Anneli Sepp. Üle anti Kaplinski uurijastipendium, mille pälvis Eduardo Torres. Tartu Jaani kirikus toimus Eesti Rahvusmeeskoori kontsert, mida täiendasid Jakobi Mäe Teatristuudio noorte vahepalad.

13. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Majas ulmereede, kus esitleti Meelis Krafti Tiuhkamäe-triloogia kolmandat osa. Autoriga vestles Tõnis Hallaste.

17. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitleti Richard Rorty teose „Filosoofia ja looduse peegel” tõlget. Taavi Laanpere ja Henrik Sovaga vestles Siim Lill.

17. veebruaril anti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle Keele ja Kirjanduse aastaauhinnad ning esitleti teemanumbrit „Soome-ugri kogemus ja kohanemine”, kõnelesid koostajad Art Leete ja Laur Vallikivi. Esinesid ajakirja aastaauhindade laureaadid Triin Tark, Asko Lõhmus ja Tiina-Erika Friedenthal.

18. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval esines Paul-Eerik Rummo kavaga „Apollinaire ja teised. Umbes 55 minutit peaaegu puhast luulet”.

18. veebruaril anti Eesti Teaduste Akadeemias üle riiklikud kultuuripreemiad. Kirjanduse valdkonnas pälvis elutööpreemia Krista Kaer. Üle anti ka Wiedemanni keeleauhind, mille pälvis Anu Lamp.

19. veebruaril anti Tallinna Kirjanike Majas üle 2026. aasta Jaan Krossi kirjandusauhind. Tunnustuse pälvis Mart Kuldkepp raamatu „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd” eest. Žüriisse kuulusid Linda Kaljundi, Eneken Laanes, Raili Marling, Sirje Olesk ja Tõnis Vilu.

19. veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogu tornisaalis välja konkursside „25 kauneimat Eesti raamatut 2025” ja „5 kauneimat lasteraamatut 2025” võidutööd.

19. veebruaril kuulutas Eesti Kirjastuste Liit välja 2025. aasta raamatusõbra, tiitli pälvis Mart Juur.

19. veebruaril toimus Tartu Linnaraamatukogus Vabariiklik Noorte Luuleprõmm 2026.

20. veebruaril andis ajakiri Akadeemia Tartu Ülikooli peahoones üle aastaauhinnad. Ettekandega esinesid laureaadid Janika Päll, Terje Lõbu, Ruuben Kaalep, Ene-Margit Tiit, Marju Randlane ja Toomas Kuusing.

25. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval toimus üritus „Tõlkekohus tuleb!”, kus 2025. aasta tõlgetest kõnelesid Kristjan Haljak, Hasso Krull, Margus Ott ja Märt Väljataga.