1. septembri kirjanduslikul teisipäeval toimus kohtumine LOORE residentuuris viibiva ukraina kirjaniku ja videokunstniku Katerõna Krokhaga, kellega vestles Marja Unt.
2. septembri kirjanduslikul kolmapäeval tähistati 25 aasta möödumist esimese poeetilise „Kaardipaki” ilmumisest, esitleti uut kaardipakki luuletustega, tekste lugesid autorid Adam Cullen, Asko Künnap, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv.
3. septembril toimus Tallinna Kirjanike Majas noorte neljapäeva avasündmus „Printsesside ja rüütlite ja lohede pidu”, kirjanike liidu noored kirjutasid ballaade, analüüsisid luulet, kuulasid muinasjutte ja tantsisid, toimus ka viktoriin.
3. septembril esines Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi muuseumis Tanar Kirs, kes kõneles Juhan Liivist, Marie Underist ja Friedebert Tuglasest.
7. septembril esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus David Vseviovi raamatut „Onu Moritza mälestused muutmata kujul”, autoriga vestles Ain Mäeots.
8. septembril toimus üle Eesti aktsioon „Lugemistund”, sel puhul korraldasid ühislugemisi kümned koolid, lasteaiad ja raamatukogud.
8. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Jüri Kolk proosakogu „Täiesti tavalised inimesed”, temaga vestles Joonas Veelmaa.
8. septembril vestlesid Eesti suursaatkonnas Läti luulepäevade puhul Contra ja Guntars Godiņš. Contra esines festivali raames mujalgi: 14. septembril luulebussis Ventspilsis, 15. septembril Ventspilsi raamatukogus ja 24. septembril Tārgale Põhikoolis.
9. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Maarja-Liis Mölder oma luulekogu „AD”. Autoriga vestles Joonas Veelmaa, raamatust lugesid tekste Mari-Liis Müürsepp ja Siim Maaten. Musitseeris Sten-Olle Moldau.
9. septembril kohtus Karlova raamatukogus lugejatega Piret Jaaks.
11. septembril toimus Tartu Linnaraamatukogus ulmekogumiku „Pidu aja lõpus” esitlus, teosest kõnelesid koostajad Manfred Kalmsten ja Laura Loolaid.
11. septembri ulmereedel vestlesid Tartu Kirjanduse Majas Poul Andersoni 100. sünniaastapäeva puhul Indrek Hargla ja Raul Sulbi.
12. septembril toimus Tallinnas X Kirjandustänava festival. Nagu ikka, olid esindatud ka SA Kultuurilehe väljaanded: Keel ja Kirjandus, Loomingu Raamatukogu, Värske Rõhk, Õpetajate Leht, Akadeemia ja Looming. Loomingu üritusel arutlesid kriitika ja uue eesti kirjanduse üle Joonas Veelmaa, Silvia Urgas ja Teele Pärn, vestlust juhtis Tõnis Vilu.
14. septembril kõneles Silvia Mälksoo Tartu Linnaraamatukogus romaanide „Kadri” ja „Kasuema” autorist Silvia Rannamaast ning tutvustas tema ja Rannamaa kirjavahetusel põhinevat raamatut „Kirjad kasuemale”.
14. septembril esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus Mika Waltari romaani „Noor Johannes”, vestlesid raamatu tõlkija Jan Kaus ja Tiit Aleksejev.
15. septembril kohtus Tammelinna raamatukogus lugejatega Lauri Räpp.
15. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, arutleti Kirjanike, Illustraatorite ja Tõlkijate Ühinguga seotud küsimuste üle.
15. septembri kirjanduslikul teisipäeval arutlesid Paul Tillichi teose „Religioon ja kultuur. Valitud teosed” üle Jaan Lahe ja Anne Kull, vestlust juhtis Siim Lill.
16. septembri kirjanduslikul kolmapäeval tähistati Veiko Belialsi 60. sünnipäeva ning ulmepäeva ja esitleti sel puhul fantaasiajuttude kogumikku „Kogu maailma au”. Belialsiga vestles Karl Martin Sinijärv, musitseeris Margus Kappel.
16. septembril esines Pärnus Koidula muuseumis Sveta Grigorjeva.
16. septembril esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus Ester Urbala raamatut „Tööpõlgurid”, autoriga vestles Alice Aasmäe-Kahar.
17. septembril toimus Tammelinnas ajaloolis-kirjanduslik jalutuskäik, mille viisid läbi Ülo Treikelder ja Ants Siim.
17.–19. septembrini toimus Tartu Linnaraamatukogus kümnes V. A. Žukovski nimeline rahvusvaheline luulefestival.
17. septembril esitles Kristi Küppar Tartu Linnaraamatukogus raamatuid „Viimane lusikas”, „Sõnajalgne” ja „Tei tuu tii”. Autoriga vestles Raul Veede.
17. septembril esines Tallinna Nõmme raamatukogus Liis Sein.
17. septembri noorte neljapäeval toimus Faatumi toas kirjanike liidu noorte tühjakskirjutamise töötuba, mille viis läbi Aleksandra Kena.
17. septembril alustas kultuuriklubis Salong tegevust Värske Rõhu raamatuklubi, esimesel kohtumisel arutleti Brigitta Davidjantsi raamatu „Plahvatus nätsuputkas” üle.
18. septembril esines Tallinna Südalinna raamatukogus „Õhtus on ulmet” ürituste sarja raames Tea Roosvald, autorit küsitlesid Manfred Kalmsten ja Lüüli Suuk.
18. septembril anti Seto Ateljee-Galeriis üle Bernard Kangro nimeline kirjanduspreemia, mille pälvis Kristi Küppar romaani „Viimane lusikas” eest.
19. septembril esitles Pärnu Keskraamatukogus Jaak Känd oma luulekogu „Versioon 7.0”.
19. septembril esines Tallinna Kännukuke raamatukogus Siiri Julge.
22. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitleti Rein Taagepera raamatut „Inimesed, riigid ja muu ajalugu”, autoriga vestles David Ilmar Lepasaar Beecher.
22. septembril toimus raamatupoes REaD Tallinna luuleprõmmu esimene eelvoor, järgmisse vooru pääsesid edasi Jürgen Rooste, Kassitapp ja Ralph Rubert Nigul. Külalisesineja oli Mesi Vesselov ning õhtut juhtisid Mari-Liis Müürsepp ja Lee Jenner.
23. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Marie Ojamaa debüütkogu „Hypermarhondria”. Autoriga vestles Emma Lotta Lõhmus, musitseeris Emma Leeloo Dillon.
24. septembril toimus Tartu Linnaraamatukogus kirjanduskohvik, vestlusteemaks oli Mika Keräneni „Saunarahu”, vestlust juhtis Kaja Kleimann.
24. septembril esitleti Tasku keskuse Rahva Raamatus Mihkel Muti raamatut „Juhani evangeelium”, autoriga vestles Toomas Kiho. 29. septembril esitleti raamatut Plaza Apollo raamatupoes.
24. septembril esines Riias festivalil Dzejas Dienas (:)kivisildnik.
24. septembril toimus Tartus Vildes ja Vines TarSlämmi ingliskeelne luuleprõmm, mille võitis Lauren Lindsey USA-st. Külalisesinejateks olid Kirsi-Marja Moberg ja Carolina Pihelgas.
26. septembril esines Annelinna raamatukogus Jaan Pehk.
26. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu sügisene väljasõit Käsmusse. Musitseerisid Talvi Nurgamaa, Tõnu Jõesaar ja Lilian Jõesaar.
28. septembril toimus Tallinna Kirjanike Majas Kirjanike, Illustraatorite ja Tõlkijate Ühingu (KIT) infopäev. Ühingut puudutavatele küsimustele vastas Airi-Ulrike Lillevälja, Sanasto tegemisi tutvustas Sanasto juhatuse liige ja Soome Kirjanike Liidu tegevjuht Ilmi Villacís, kogemusi Läti autorite ühingu AKKA-LAA-ga jagas Guntars Godiņš.
29. septembril toimus Tallinna Kirjanike Majas üritus „Kirvesupp”, noorkirjanduse üle arutlesid William Muuga, Maara Parhomenko ja Saara Liis Jõerand, vestlust juhtis Erin Ruudi. Õhtu teises pooles esitasid noored autorid oma loomingut, avatud oli ka vaba lava.
29. septembril esines Viljandi linnaraamatukogus Eia Uus.
29. septembri kirjanduslikul teisipäeval vestles Hieronymuse sarja raamatute tõlkijate Erle Nõmme ja Piret Lemettiga Siim Lill.
30. septembri kirjanduslikul kolmapäeval tähistati tõlkijate päeva. Anti üle Lembe ja Edvin Hiedeli nimeline toimetajaauhind, mille pälvis Leena Tomasberg. Žüriisse kuulusid Pille-Riin Larm (esimees), Katrin Kern, Mari Laan ja Anu Saluäär-Kall.
Sealsamas anti Indrek Koffile August Sanga tõlkeluuleauhind Vénus Khoury-Ghata luuletuse „Emad ja Vahemeri” tõlke eest prantsuse keelest (Looming 2026, nr 7). Teised nominendid olid: Amar Annus – „Suur kiidulaul päikesejumal Šamašile”, tõlge akadi keelest (Akadeemia 2026, nr 7); Maarja Kangro – Ernst Jandl, „viin: heldenplatz”, tõlge saksa keelest (raamatust „Õnnesoov”); Øyvind Rangøy – Kjell Ivar Sandvik, „Hüpe pärast meistrit”, tõlge norra keelest (Looming 2026, nr 2); Paul-Eerik Rummo, Triinu Tamm – Guillaume Apollinaire, „Väike auto”, tõlge prantsuse keelest (raamatust „Süda Kroon Peegel”); Jaan Undusk – Nikolai von Rehbinder, „Kauguseigatsus”, tõlge saksa keelest (raamatust „Baltisaksa luule antoloogia”); Katrin Väli – Ljudmõla Taran, „*Ma olen see – Karpaatia salamander”, tõlge ukraina keelest (raamatust „Paradiisiõunad”). Žüriisse kuulusid Margus Konnula (esiisik), Anna-Magdaleena Kangro ja Lauri Eesmaa. Auhinda annab välja SA Kultuurileht.
Lisaks esitleti Tõlkija Hääle uut numbrit. Õhtut juhtis Jan Kaus.
30. septembril esinesid Tallinna Südalinna raamatukogus lugude, luule ja muusikaga Tõnu Oja (Laur Lomper) ja Pääru Oja.
Lisa kommentaar