Luule

Doris Kareva

*
Vello Salole

Sa olid valguse värav
ja elava sõna läte,
alati soe ja särav.

Mis eales Sa võtsid ette,
ka lõpuni viisid, visa,
küll pillates haljaid nalju.

Hea karjane olid, isa —
ja tallesid oli Sul palju,
päev pikk ja rikas.

Nüüd mööda
ööviiuleid tuul otsib sõnu.

Kaks tahaksin Sinule öelda.
Need sõnad on palve ja tänu.

*

Voolava vee all
kaks kätt
teineteist pesevad.

Nii puhastab tarkus
headust.

Nii headus
tarkuse särama lööb.

*

Sinus on rahu linnus.
Kuhu ka jalad viivad,
ikka pöörlevad rinnus
valguse veskitiivad.
Sestap kesk tormitulva
sina ei eksi ära.
Valguse veski külvab
kõikjale kuldset sära.

Küll see nälgijaid toidab,
nägijaid, vähemusi —
küll see helgena hoiab
kõiki su lähedusi.

Igas kalas ja linnus
kõneleb isekeski:
sinus on rahu linnus,
kuldse valguse veski.

*

Mu hääl pole vaskegi väärt,
kuid kuulmine on mul kuld.
Mõni mõte minuni jõuab,
kui sõnani jääb veel
samm.

Kunst käsib: kustuta kõik,
mis on vähem kui elu —
kirves ja kirsiaed,
pori ja gloria,
halo ja hologramm.

*

Öeldakse, et armastus on pime.
Vale puha.
Pime on vaid püüe teda kirjeldada.
Armastus on hele
elevant.

*

Armastust ei saa mõõta.
Armastus mõõdab meid —
nii nagu uksepiita
kasvava lapse pikkust
märkima jääv noasälk.

Armastus ongi lävi
lõpmatust lõpmatusse —
väe ja lähedalolu
äratundmise välk.

*

Tüli valgel avaneb tühjus —
hääleta, ääreta.
Ja sa tead, et sellel on põhjus.
Ja et edasi nii ei saa.

Iga ajalible vibreerib
valguse heli või hävi.
Sa oled see, keda teenid:
sa oled lävi.

Või läbi.

*

Ta kõneleb vaikselt, kuid nii, et
purunevad kõik klaasid,
kõik kriisid.
Uni-
versumid voolavad üheks.

Vaikses hommikuvalguses
puhkevad palvuseks puud,
lind-linnult vallandub
Jumala olemisheli.

Ta kõneleb vaikselt, kuid nii, et
kuulevad kõik, kes näevad
siin maailmas
ja teises.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood