Artiklid Archives

Foto: Kairit Leibold/ERR

9.2025

Leelo Tungal

Eesti NSV pianist ja Saksa DV seep / Andorra nuhk ja Ahmadulina

Eesti NSV pianist ja Saksa DV seep
Oli 1976. aasta märtsikuu viimane õhtu. Moskva konservatooriumi suur saal hakkas publikuga täituma –…
Foto: Kris Moor

9.2025

Brigitta Davidjants

Kirjanik loeb. Brigitta Davidjants

Oma vanemat õde ma armastan, ent mälestus kunagisest koolimängust toob siiamaani judinad nahale. Mina olin kolmene ja Jaana küllap siis…
Foto: Eesti Teatriliit

8.2025

Elo Viiding

Juhan Viidingu luuletus kunstist

You don’t necessarily have to write to be a poet. Some people work in gas stations and they’re poets. I…
Foto: Gen-Horret Rand

8.2025

Gert Kiiler

Kirjanik loeb. Gert Kiiler

Seda juttu, et inimesele meeldib läbi elu see muusika, mis teda teismelisena kütkestas, olen ma palju kuulnud. Palju vähem olen…
Foto: Elmar Köster (ajapaik.ee)

7.2025

Maimu Berg

Arvoga läbi unemaastike

„Sa tunned Arvo Valtonit, palun tee mind temaga tuttavaks,” lunis noor poetess ajakirja Noorus kuulsas Kabli laagris. „Me oleme põgusalt…
Foto: erakogu

7.2025

Margit Lõhmus

Kirjanik loeb. Margit Lõhmus

Viimasel ajal mõtlen tihti autori peale, peaks vb Barthes’i „Autori surma” uuesti läbi vaatama, aga ma ei tea, kas viitsin,…
Foto: Raivo Tiikmaa / ERR

6.2025

Indrek Ojam

Intellektuaal Unt?

Jälle on põhjust kõneleda Mati Undist.
„Painajalik sundmõte” (Tallinna Kirjanduskeskus, 2024) on ühelt poolt oluline publitsistikakogumik, mis ühendab kõiki Mati Undi…
6.2025

Jelena Skulskaja

Poeet Hamlet

Hamlet kirjutab Opheliale väga halbu värsse:
Sa kahtle, kas täht on tuli,kas päike liigub veel,kas tõde pole suli,kuid usu – truu on mu meel.
Ma arvan, et ta saab ka ise aru, kui tühised ta värsid on. Polonius küsib, mida Hamlet loeb. Hamlet vastab: „Sõnu, sõnu, sõnu.”…
6.2025

Tõnu Õnnepalu

Ernst Enno. Üks lilleke

Raske oh raske on otsustada! Eriti kui peab välja valima ühe luuletuse ja eriti veel, kui see peab olema Ernst Enno oma. Seda Ennot, kelle sünnist nüüd 150 aastat täis saab, on ju meeles nii palju! Ühes eluolukorras ilmub sealt meelest (üks Enno lemmiksõnu!) see…
6.2025

Aapo Ilves,
Jaak Urmet

Intervjuu: Võhandu ääres, ilma klotsita

Pean 1990. aastate teise poole Tartu Noorte Autorite Koondist (NAK) enda jaoks väga oluliseks kohaks. See oli just selline loominguline maailm, kus mul oli hea hingata. Tänapäeval pole see kirjandusloos kuigi kõrgelt koteeritud nähtus, mis muidugi ei tähenda, et kunagi tulevikus ei võiks teisiti olla….
6.2025

Lauri Sommer

Sinililled väikses tassis

Aga võib-olla leian portrees taas selle,mida ma temas eneses enam ei märka.[1]
Voldemar (Volli) Metsamärt syndis 17. (vkj 4.) veebruaril 1902 Sürgavere vallas Pilistvere kylas Luguse renditalus ja suri 24. aprillil 1975 Viljandis. Isa õuel kasvanud, maatöid teinud ja loodusega sinasõprust pidanud poiss võttis endasse kodukoha…
6.2025

Kärt Hellerma

Kirjandus ja surm

Jumal, lase minu hingel küpseks saada, enne kui see koristatakse!Selma Lagerlöf, „Surmakutsar”
„Surm, surm, surm. Muld. Muld. Muld. Ei aita palve, ei ole pääsu: kaputt ja valmis. Surm, muld, surm, muld igavesest ajast igavesti.”[1]
See tsitaat norra kirjaniku Karl Ove Knausgårdi romaanist „Igaviku metsa hundid” võiks sobida…
Foto: Ekvilibrist

6.2025

Maarja Pärtna

Kirjanik loeb. Maarja Pärtna

Kellel on ebavõrdses ühiskonnas õnne saada lugejaks, kellel kirjanikuks? See on minu jaoks isiklik küsimus, sest ma ei pea ligipääsu…
5.2025

Lehte Hainsalu

Õpetaja 12. Uluotsa maja

Kui sured, algad teisipidi kasvu,kui kasvad, viljaks oled määratud.Ernst Enno 8. XI 1916
Minu inimestest saaks koostada mitu listi. Suguvõsa list, kooliõdede ja kursusekaaslaste list, Edasi toimetuse list, Tartu telestuudio list, viimse ülemnõukogu list (see enam ei olnud ENSV ÜN), Põhiseaduse Assamblee list. Kõikjal mina huvitavate…
5.2025

Doris Kareva

Brikolööri prügi

Igas tekstis on oma energia. Kui juba juuksekarva või kadunukese luutüki põhjal on võimalik kindlaks teha inimese DNA, siis luuletuse põhjal saab aimu teadvusestki. Nii ma vähemasti arvan, kui asun uurima üht puhtakujulist brikolaaži, millega autor enda teada midagi öelda ei tahtnud. Mida võiks selline…
5.2025

Siim Lill,
Jaan Malin

Intervjuu: Alati teha üksnes seda, mis sulle meeldib

Jaan Malin alias Luulur (1960) on luuletaja, kultuurikorraldaja, kunstnik, kuraator, kirjastaja – tiitleid võib lisada veel mitmeid. Temalt on ilmunud viimase kolmekümne aasta jooksul üksteist luuleraamatut, lisaks asemantiline romaan „Maa ja ilm” (2015), proosaluulekogu ja kaks näidendit. Tema loomingut on tõlgitud inglise, hollandi, leedu, läti,…
5.2025

Tiit Hennoste

Toimetaja vaimusund[1]

Joel Sang on eesti luuletaja, kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija, publitsist-esseist, toimetaja, kirjastaja, kes saab mais 75. aastaseks. Hakatuseks kaks seika.
Esimene seik. Meie isiklikud kokkupuuted jäävad kaugesse 1970. aastate lõppu, minu ülikooliaega. Joel oli mu kursusetöö juhendaja, koos esinesime Tapa keelepäeval ning tema võttis mind kaasa murdepraktikale Kaukaasia…
5.2025

Karl Martin Sinijärv

Üks võimalik vaade mineva aasta lühemale proosale

Proosa on nõme sõna ja kõlab kuidagi… proosaliselt. Jah, ka luule kõlab luuleliselt ja poeesia poeetiliselt ja draama dramaatiliselt. Aga no mida sa siis ütled? Teed uue sõnause? Annad tehisintellektile kätte kogu olemasoleva eestikeelse sõnamassiivi pluss Roosikrantsi tänava tarkade protokollid ehk parasjagu kehtivad reeglid ning…
5.2025

Ave Mattheus

Vähe teadvustatud, kuid siiski olemas ja väga hea

Möödunud kirjandusaasta kokkuvõtetest jäid meedias laste- ja noortekirjandusega seoses kõlama pigem negatiivsed sõnumid. Krista Kaer väljendas Vikerraadio hommikuprogrammis muret lastekirjanduse tiraažide ligi 60% languse pärast.[1] Ta ütles, et kui varem tavatseti öelda, et lastele ikka raamatuid ostetakse, siis tuleb välja, et ega ikka osteta küll….
5.2025

Häniläne

Tähetiidüseraamadu abipallõmine

Hää inemise!
Ma olõ noorõkõnõ tähetiidüseraamat ja pallõ teid appi. Mu elu um suurõn ohun. Ma tulli trükükuast vällä katõ aasta iist. Prõlla olõ ma pikäle üten raamadukogun riiuli takan. Siin um tolmunõ ja pümme. Mu mitmõ lehe umma valusalõ katõkõrra. Mul um halv olla ja…
Foto: ERR

5.2025

Tõnis Tootsen

Kirjanik loeb. Tõnis Tootsen

Päris esimene lugemisega seotud mälupilt, rohkem küll stressiolukord, viib mind Raasikule, vanavanemate juurde, kus emapoolne onu, toonases kõnepruugis Väike Jaan,…
4.2025

Mart Velsker

Mirjam Parve „kuulasin muulil”[1]

kuulasin muulil mees rääkis naise-lapsega ütles häälde harjunud torinal ei no ma vaatasin et kotis kellegi jäätis sulab aga see oli lihtsalt jäätisepaber heh kuulasin üle lainete karjus naine mehele ma ütlesin ju et seal on need kivid ta ju tuleb sulle vastu hüüdis talle…
4.2025

Tormi Ariva

Minevik, Olevik, tulevik

„Ei ühtigi uut ole päikese all,” kirjutas Matthias Johann Eisen 1909. aastal, kõrvutades teadusulmeromaanide sisu rahvapärimuses ette tulevate fantastiliste seikadega.[1] Ja tõepoolest, kui võtta rahvaluulet kirjanduse osana, siis kaob eesti ulme alguspunkt justkui haardeulatusest – üleloomulik näib ulatuvat kujutluse süvakihtidesse, kusagile ilmalinnu müüdini ja vahest…
4.2025

Meelis Oidsalu

Leviaatan ja lillemüüjad: näitekirjanduse tumenemine ja avardumine

Minu eelmise aasta üks huvitavamaid vestlusi näitekirjanduse teemal leidis aset ühe tuntud teatrisõbraga Tartu sügisesel teatrifestivalil Draama. Olime mõlemad just vaadanud Aparaaditehases Urmas Lüüsi lavastust „Tädi Õie 65. sünnipäev”. Tuntud teatrisõber polnud rahul, et Draama-nimelisel festivalil dramaturgiavaba teatrit näidatakse.
Urmas Lüüsi „Tädi Õie 65. sünnipäev” oligi…