Artiklid Archives - Page 13 of 56

8.2022

Mihkel Mutt

Liblikas, kes lendas liiga lähedale

Nagu Heinrich Holla ja Illimar Koonen „Via regias”, nii astuvad Mati Unt ja Kuno Otsus – kuidas neid ka poleks prototüüpidena vastastikku tembitud – 1962. aasta sügisel Tartu Riiklikku Ülikooli eesti filoloogiat õppima. (Mati klassikaaslane Tõnu Kõiv astub prantsuse filoloogiasse – see tänapäeval ilmselt vähetuntud mees, suur teatrifänn, tõlkis…
8.2022

Tiit Hennoste

… ja seitsmekümnendad

1973. aastal ei juhtunud midagi pöördelist. Oli küll Watergate’i skandaal, aga see oli rohkem USA siseasi. Maailm siiski muutub. Euroopas ja USA-s asendub optimism pessimismiga ja kontrakultuur konservatiivsusega. Kuulutatakse postmodernistliku ühiskonna algust, milles pidavat puuduma modernismiaja „suured narratiivid” ning mida iseloomustavat killustumine, vähemuste, ajaviitelisuse ja…
8.2022

Jan Kaus

Uue lugeja sünd

Käesoleva aastatuhande alguses ilmus Marek Tamme taktikepi all üks oluline eestindus: prantsuse kirjandusteoreetiku Roland Barthes’i kirjutiste kogumik „Autori surm” (2002). Kogumiku nimitekst, mille eestikeelne versioon oli esmalt ilmavalgust näinud neli aastat varem siinse ajakirja kaante vahel, lõppeb efektselt: „. . . . lugeja sünni hinnaks on Autori surm.”[1]
Barthes’i…
8.2022

Heili Sepp

Kirjanduslikud kohtud (II)

Maailma- ja vabadussõja ajal oli kirjanduslikus kohtupidamises kuueaastane paus.[1] 1921. aastal ületasid aga taas uudisekünnise kolm sedalaadi üritust. Kümnendi saab jagada kaheks. Aastail 1921–1926 oli kirjanduslikke kohtuid pigem harva ning materjali valik jagunes üsna võrdselt eesti ja väliskirjanduse vahel. Alates 1927. aastast muutusid need ettevõtmised…
8.2022

Lilli Luuk

Kirjanik loeb. Lilli Luuk

Oli esimesi tõeliselt suviseid pühapäevi, kui jalutasime koos ühe tõlkijaga (imelised, asendamatud inimesed on need tõlkijad!) Käsmus mere ääres. Rääkisime,…
7.2022

Andrus Org

Algupärase noor(te)kirjanduse tuumi ja veeri

Siinses ülevaates keskendun selle sajandi eesti noortekirjandusele, peamiselt küll viimase tosina aasta (2010–2021) raamatuvirna inventuurile. Teemat lahates osutub möödapääsmatuks lõimida käsitlusse ka teoreetiline vaatenurk ja tõstatada mõned vaidlusküsimused, millest pole noortekirjanduse puhul pääsu. Ennekõike on fookuses noortekirjanduse taustad, funktsioonid ja žanrid, mõistagi kõnekamad kodumaised autorid…
7.2022

Imre Siil

Mälestusi Tartu NAK-i aegadest

1977. aasta suvel lahkusin omal soovil Eesti Põllumajanduse Akadeemiast, kus olin maaparandusinseneriks õppinud, ja hakkasin sügisel rohelise tekli asemel kandma ülikooli sinist. Oma EPA kogemuste põhjal olen kirjutanud lühiromaani „Elu parimal aasal”. Pealkirja valisin sõnad nii, et esitähed annaksid kokku EPA. Üritasin viidata sellele, et…
7.2022

Tiiu Kuurme

Kas ja kus nad veel kohtuvad?

Kui tahta kirjeldada inimest, kirjeldame ühtaegu ka ajavaimu. Samuti on põlvkondade ja nende suhetega: oleme paratamatult ära määratud meid ümbritsevast vaimsest ruumist. Millist põlvkondadevahelist suhtlemist kujundab meie praegune ajavaim? Ehk teisisõnu: millistes seostes on kultuuril lootust jätkuda?
Tänase ajastu tunnusjoonteks on nimetatud individualismi, piiride hajumist, suurte…
7.2022

Elin Toona

Mea culpa

Nägin unes, et olen üks esimesi inimesi maailmas, kõrge mäe tipus, neljale kaetud laua kõrval. Toolid olid üllatavalt rabedad ja punaseruuduline laudlina tugevalt plekiline. Õhtusöögiks olid sätitud tühjad taldrikud.
Minu ümber oli kuristik ja kaos. Mäeahelikud ja pilved sulandusid üksteisesse nagu vahutav müür. Seal oli lainetav…
Foto: Elisa Johanna Liiv

7.2022

Ave Taavet

Kirjanik loeb. Ave Taavet

Ajal, mil tegelikkus nõuab häälekamalt tähelepanu kui kunagi varem, võib ilukirjanduse lugemine näida iganenud praktikana. Tegelikkus on fantastilisem ja muljeterohkem…
Foto: Dmitri Kotjuh

7.2022

Valner Valme,
Toomas Raudam

Intervjuu: No taxes! No prizes! Only gifts!

Toomas Raudam on kirjanik, kes ujub alati vastuvoolu. Mõnes mõttes võikski kirjanik kui amet või kutsumus olla vastuvoolu ujuja. Voogame…
6.2022

Kärt Hellerma

Kirjanik loeb. Kärt Hellerma

Olen aastakümnete jooksul lugenud päris palju raamatuid, märkimisväärsest hulgast neist ka kirjutanud, aga ikka ei saa mul raamatutest küllalt, pigem vastupidi: raamatuelu näib üha rohkem muutuvat päriseluks ja muu elu ehk argielu on siis justkui saatja rollis. Olen isegi proovinud paigutada elu kihtidesse – umbes nii,…