Kolme Jaani teekonnad aegruumis said kokku Tartu vana tähetorni rõdul 1997. aastal. Rollid jagunesid järgmiselt: Jaan Einasto oli Ott-Siim Toometi magistritöö teaduslik juhendaja, Jaan Kaplinski oli värske magistri isa ja mina sellele tööle arvamuse kirjutaja. Millest me rääkisime, ei mäleta, küll aga seda, et sõime pereema…
Justkui paradoks:
589. Meile saab ühine olla vaid teadmatus.[1]
Kohtusime Puhtus. Oli meie kolmas kevadkool. Organismiteooria. Osalisi ei olnud palju, kahekümne ümber. Rääkisime teoreetilisest bioloogiast. Matemaatilisest teooriast. Jakob von Uexküllist. Omailma sõna veel ei olnud. Jaan tuli osalema, meile täitsa ootamatult, kust ta sellest kuulis, ei tea….
Juhan Smuuli proosa, luule ja publitsistika kõrval on ikka kippunud varju jääma Smuul kui dramaturg, laiemas mõttes teatrikirjanik. Ja seda ka „Kihnu Jõnni” (1964) või „Polkovniku lese” (1965) üldrahvalikule ja piiridetagusele menule vaatamata. Hõlmavad ju Smuuli viis omanäidendit (lisaks kahele eelmainitule veel „Atlandi ookean”, 1956;…

Eesti Kirjanike Liit tähistas tänavu oma 100. sünnipäeva. 30. septembril kõnelesin nende pidustuste raames kirjandusmuuseumis teemal „Eesti Kirjanike Liit – järgmised sada…

Machiavelli olevat oma lemmikautoreid lugedes pannud endale selga vastava ajastu rõivad, katnud laua, võtnud kätte raamatu ja jäänud ootama. Kas…
Need paarkümmend aastat on olnud mingis mõttes minu elu, elu kirjanduses ja kirjanduselu. . . . Ma ei oska neid lahti võtta ja lahutada enam, uskumustest-veendumustest-vendlustest-vihkamistest-armastamistest on saanud virvarr, mille akadeemiline eritlemine ammugi minu võimete ega kompetentsi piiridesse ei kuulu.
Kui ma oleksin reisikirjanik, võiksin rahus alustada seda lugu tõdemusega, et Olev Remsu on oma 75 eluaasta jooksul käinud igal pool ja näinud kõike alates kahe peaga vasikatest ja kolme silmaga šamaanidest kuni seitsme peaga lohedeni.
Reisikirjanikele nimelt on lubatud väike luiskamine, kirjanduslikus mõttes tähendab see…
Õpetaja on ennekõike aednik. [—]Maa on leiva, puu taeva jaoks. Puu on looduse psalm.Puust ei ole aias mingit kasu, puu elu on puhas kiituselaul.Marina Tsvetajeva, „Seeder”Vürst Volkonski raamatust „Kodumaa”
Tavaline neljapäev
Kuid suislepp õitseb nagu kõik viljapuud. Kogu aed õitseb, kusagil pole ühtegi ehteta, ükskõikset puud.
Mats Traat…
„Loomingu” uus kümmeaastak algab iseseisvas Eesti Vabariigis ja selle sisse mahub ka inimesi hullutav millenniumivahetus. Läänes on neid aastaid peetud liberaaldemokraatliku heaoluühiskonna kuldajastuks. Valitseb majandusvaade, mille järgi turu nähtamatu käsi korrigeerib kõike ja aina paremaks. Aga aega iseloomustavad ka terror, rassi- ja usumõrvad ning sõjad….
Kirjanike liit on mulle ikka olnud oluline.
Juba oma olemuselt – kui eesti keelt, eesti kultuuri ja rahvast hoidev ja väärtustav loominguline ühendus. Kirjanike liit on üle elanud paremaid ja halvemaid päevi. Mina puutusin temaga kokku siis, kui kõige halvem näis möödas olevat ja kui selle kilbi…

Kirjanduse ja kirjaniku surma ning kunsti ja loovuse üldise demokratiseerumise ajajärgul, mis vaibumise märke ei ilmuta, näib otsekui kohatu paigutada…

„Loomingu” novellivõistlused toimusid järjepidevalt aastail 1951–1970, seejärel veel üksikute kordadena aastail 1977, 1980 ja 1983. Nendel võistlustel sai esimese tunnustuse ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.