Artiklid
-
Intervjuu: Mu kodu on Euroopa ja mu elu tähtsaim kolmnurk on Island, Kreeka ja Eesti
Kätlin Kaldmaa on kirjanik, kes palju reisib ja palju kirjutab. Samuti on ta konkreetse ühiskondliku agendaga mõtleja: naistel ja meestel peaksid olema võrdsed õigused ja võimalused, näiteks võrdne palk. Ja see kehtib ka sõnaloome puhul: siin rakendab Kätlin kirjandussotsioloogiat, numbrite keelt. Milline on naiste/meeste osakaal…
-
Surmal on lapse silmad
Ühest motiivist Kalju Lepiku luules
Vahel jäävad mõned luuleread kummitama ja elama fraasina, millele ei oskagi täpset tähendust anda. Nad lihtsalt mõjuvad. Üks selline rida — õieti ka luuletuse pealkiri — on Kalju Lepiku kogumiku „Ronk on laululind” (1961) avaluuletus „Surmal on lapse silmad”. Olgu luuletuse…
-
Poliitika ja kirjanduse perversne suhe
„Palun tulge ja rääkige meile poliitika ja kirjanduse suhtest, keegi ei ole seda veel teinud, see on põnev, et kas kirjandus mõjutab poliitikuid, ja kas selle kohta on näiteid.” Nii kutsuti mind Tartusse, üliõpilaste rahvusvaheliste suhete ringi loengut pidama. Sügisesed kõnniteed olid lehtedest libedad, Tallinnas….
-
Intervjuu: Kui kardad, ära kirjuta, kui kirjutad, ära karda midagi
Jelena Skulskaja on passionaarne inimene. Kõike teeb ta suure kire ja pühendumisega alates ilukirjanduslike tekstide kirjutamisest, sõnavõttudest mitmesuguste kultuurinähtuste ja inimeste kohta ning lõpetades enda laitmatu välimusega. Jelena on ta eestlastele, Jelena Grigorjevna ja Lilja venelastele. Vahel tundub, et Skulskajat on mitu: ta on aktiivne…
-
Kirjanik koerakesega
Mida mõtleb vana kirjanik koroonaepideemia aegu publiku lemmikust
Mälestus
On aasta 1999. Jalutan Suur-Karja tänava alguses kultuuriministeeriumist mööda Draamateatri poole. „Rahva Raamatu” vaateakna juures kohtan teretuttavat noort meest, kelle tean olevat Andrus Kivirähki. Olen äsja lugenud tema romaani „Liblikas”, mis mulle väga meeldis. Tunnen vaja-dust seda talle…
-
Intervjuu: „Ulmes sa saad küsida iga inimese elus kolm kõige tähtsamat küsimust”
PEETER HELME: Ei ole just palju kirjanikke, kelle loomingu tähendus eri sihtrühmadele oleks sedavõrd erinev, kui see on juulikuus 50-aastaseks saava Indrek Hargla puhul. Mõne silmis on ta krimikirjanik, teisele ajalooautor, kolmas tunneb teda üldse stsenaristi ja draamakirjanikuna. Kuid ise pead end eelkõige just ulmekirjanikuks…
-
Kolmkümmend aastat hiljem
Koroonaviirus saabus nagu lepitusingel, kellest pole teada, keda ta tapab, keda ära lepitab meie rikutud planeediga, mis hakkas jultunud inimkonnale oma võimu näitama. Mu kirjutuslaual oli juba mitu päeva lebanud vaikides patakas valget paberit, täis kümne aasta jooksul sinna kirja pandud sõnu. Vaatasin seda sadat…
-
Elu ja surma tungiteater armastusest. A. H. Tammsaare näide
Pealkirjas nimetatud „tungiteater” on eestindatud tähissõna Sigmund Freudi saksakeelsele mõistele urszene (ingl primal scene). Algselt tähistas Freud sellega väikelapse kujutlusi vanemate seksuaalvahekorrast. Neid fantaasiaid pidas Freud kunagi inimsoole geneetiliselt omaseks. Sellest ka nimetus sõnasõnalises tõlkes — ürgstseen. Aja jooksul on tähissõna sisu täiendatud ja sellest…
-
Loovus ja vaikus, loovusevaikus
Kuidas ma ometi ei märganud, et ehitati müüre? Ei kuulnud kordagi ehitajaid, ainustki häält.
Konstantinos Kavafis, „Müürid”
Vaikus on kunstniku ülim teise-ilma-žest: vaikusega vabastab ta end orjaikkest maailmas, mis käitub tema loomingu patrooni, kliendi, tarbija, antagonisti, kohtuniku ja moonutajana. Susan Sontag, „Vaikuse esteetika”
Pole muud rohtu peale…
-
Üpris erakordsest 2019. luuleaastast kummaliselt alanud 2020. aasta hakul
On saabunud imelikud ajad. Maailm on viimastel päevadel muutunud. Ootamatult kiiresti ja küllap mõneski mõttes pöördumatult. Mis suunas ent on need pöörded? Järgnevatel „Loomingu” lehekülgedel on 2019. aasta eesti luule ülevaade, mida kirjutama asudes polnud põhjust mõelda, et ka mullu ilmunud luule võib peagi kuulutada…
-
Minu elu Jaan Krossiga
Tõlkija ülestähendusi
Huvi Eesti vastu tekkis mul pärast 1975. aasta novembris toimunud esimest Eesti-külastust. Olin noor üliõpilane, kelle ilmavaade kaldus tolle aja vaimus vasakule, mind huvitasid ühiskonna asjad, sotsialism ja muidugi Nõukogude Liit kui selle kehastus. Käisin üliõpilaste turismigrupiga mitu korda Nõukogude Liidus ja need olid…
-
Maailma saatust alati vaekausil määrab gramm, kateedrist hullupalati on ainult väike samm.
Betti Alver
Mõtisklen teemal, kuidas minust, 2018. aasta riikliku teaduspreemia nominendist, saab mõne kuu pärast koondatud humanitaarteadlane. Tõsi, koondamisteadet pole seni veel kätte antud, aga küll see tuleb, sest palju muid võimalusi kui koondamised…
