Artiklid
-
Sõda ja silmapliiats
Päeval, mil meediasse ilmusid pildid surnukehadest Butša tänavail, ostsin endale Stockmanni kaubamajast Lumene silmapliiatsi. See polnud mu ainus ost: ostsin ka silmapliiatsi teritaja, spetsiaalselt silmapliiatsile mõeldud, mis tähendab, et sellega ei tohi tavalisi pliiatseid teritada, need rikkuvat teritaja ära. Enne ostu sooritamist küsisin ühelt noorelt,…
-
Kirjanik loeb. Kairi Look
Üks suuremaid hirme kirjutamise juures on see, et kirjutamisest ei tule midagi välja. Et mõte hangub, lehel. . . .
-
Eesti luule unine kõrgmäestik aastal 2021
Alustan arvandmetega ja liigun nende juurest sujuvalt üldistuste manu. Mulle teada olevalt ilmus 126 luuleraamatut, mis kandsid tiitellehel aastanumbrit 2021. Tuhat tänu Signe Suursöödile Eesti Rahvusraamatukogust, kes mind operatiivselt nimekirjadega varustas.
-
Foto: Kris MoorKirjanik loeb. Triin Soomets
Olin harjunud lugema tihti seda, mida olin juba lugenud, raamatuid, mis avanesid iga kord nagu uued. . . .
-
Foto: WikipediaIntervjuu: Olen pigem jõelaevnik
Aare Pilv on hinnatud kirjandusteadlane ja luuletaja, kuid tal on laiemgi ampluaa. . . .
-
Ajad olid segased, ent selginesid siiski
Kadrile
Juri Surovtsevi allkirjaga dokument näitab, et NSVL Kirjanike Liidu liikmeks astusin ma 10. XI 1989 ja liikmekaardi nr 19821 sain 3. XII 1990. Eesti Kirjanike Liidu (edaspidi: Liit) kolmekeelne, eesti-, inglise- ja prantsuskeelne liikmepilet nr 148 Vladimir Beekmani allkirjaga on välja antud 20. VIII 1991 ning tunnistab, et olen olnud selle liidu liige…
-
Eesti kirjanduse ajaloo koostajale mõeldes[1]
Viimased põhjalikud eesti kirjanduslood ilmusid XXI sajandi alguses. 2001. aastal avaldati „Eesti kirjanduslugu”, autoriteks Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep ja Mart Velsker.[2] 2006. aastal ilmus saksa keeles Cornelius Hasselblatti „Eesti kirjanduse ajalugu”,[3] mis tõlgiti eesti keelde ja avaldati eriliste muutusteta 2016. aastal.
Need kaks…
-
Vaimuta(a)k(k)
Kirjanduse ja ajakirjanduse üldisemad vahekorrad (süvenemistase, loomevabaduse aste, teenimisvõimalused) on igihaljas teema.
See johtub kahe ala silmanähtavast sugulusest. Mõlemad kasutavad ühte ja sama meediumit ehk kirjutatud sõna, mõlemas sünnivad avalikkusele suunatud tekstid, mille ülesanneteski leidub ühisosa – õpetada, sotsialiseerida, meelt lahutada jne.
Arvamusi on nende kahe ala…
-
Kujutlus meelest
SuuralgusTähtedega kirjutan ma Teatud sõnad, et nende Tähtsust pandaks Tähele.
1. Iga sõna, nii heliline kui märgiline, On inimeste vahel mingil määral kokku lepitud Tähendusega Tunnus millegi kohta.
Vaatamata kõigile õigekeelsuse sõnaraamatutele On iga inimese igapäevane keelekasutus ikkagi erinev, sest erinevad On nii inimeste kogemused kui ka lugemus….
-
Eesti romaan 2021
Ma ei ole kunagi varem nii teravalt tajunud eesti kirjanduse eskapismi ja eneseküllasust kui 24. veebruari hommikul 2022. Eesti Vabariigi 104. aastapäeva hakul oli Venemaa alustanud sõda Ukraina vastu. Õigupoolest on sõda miilanud kaheksa aastat, Ukraina piiri äärde hakati lisavägesid koondama juba möödunud kevadel, kuid meie…
-
Lühiproosa 2021: kas buum on läbi?
Vilja Kiisler sõnas aasta algul Maarja Kangro „Õismäe ajamasinat” arvustades, et „teema ei loe [heas] kirjanduses suurt midagi, loeb ainult see, mismoodi on tekst tehtud”.[1] Ometi algab minu 2021. aasta novelli(kogu)saaki peegeldav taksonoomia nimelt temaatilise rõhuasetusega – täpsemalt sellega, kas jutukogude sisust leiab (või ei…
-
Eesti Kirjameeste Selts – kultuuriloo pimetähn
Tänavu kevadel möödub 150 aastat Eesti Kirjameeste Seltsi esimesest ametlikust koosolekust Viljandis 1872. aastal. Mida praegune kultuurirahvas, kirjutajaskond sellest tähtpäevast mõtleb? Enamik küllap arvab: tolmune, arhailine, museaalne, huvituseta värk, millest jäänud tekste on tänapäeval piinlik ja vaevarikas lugeda. Ennemuistne poolorjapõli, algeline teadvus, Villude visa võitlus…
