Toeta

Artiklid

  • Henn-Kaarel Hellat 5. IV 1932 — 13. X 2017

       Ärge tundke minust puudust, mu sõbrad!

    Henn-Kaarel Hellat

     Kõik teavad, et Henn-Kaarel Hellat on andnud meile sõna „ulme” ja eesti esimese ulmeromaani „Naiste maailm”. Vähem on kõneldud Hellati osast Tartu kirjanikele Vanemuise tänava maja KGB-lt tagasivõitmisel. Ta pani sellesse palju vaimujõudu ja energiat, pidades seda oma…

  • Olev Remsu

    Lugu kõigest

        Tarmo Teder: „Kuuskümmend aastat hiljem. Mõtuse Jaani elu ja inimesed”.Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 678 lk. Ma tean seda kihku — kirjutada kõik ära. Kõik! Sest miks on üks inimene/asi/juhtum halvem, miks peab tema/see loost välja jääma? Tarmo Teder pole vist midagi välja jätnud, ta on absoluutsele…

  • Rein Põder

    Pikk tagasitulek

     

     

     

     

    Merike Õim: „Kirja vahetaja”.

    „Menu Kirjastus”, 2017. 116 lk.

     

    See oli kaugel ja muutlikul 1985. aastal, kui kirjastuses „Eesti Raamat” ilmus sarjas „Noored autorid” Merike Õimu, mitte just väga noore autori debüütluulekogu, millel oli omapärane pealkiri „Väljakuid ja võlvikäike”. Juba see pealkiri jäi kuidagi rohkem meelde…

  • Ülo Mattheus

    Post-truth, post-moral ehk tõde on õudne

     

     

     

     

    Tõejärgne on mõiste, mis mulle eriti ei meeldi. Niisugust aega, kui tõde on olnud defineeritav, pole ju kunagi olnud. Seega ei ole ka selle järgset aega. Pigem kirjeldab see mõiste ühiskonna seisundit, kus informatsiooni ülekülluses pole enam võimalik tõeseid väiteid ebatõestest eristada. Tõeste väidete kõrval…

  • Jüri Kallas

    Romaan selle sõna parimas tähenduses

        Mehis Tulk: „Foogt”.„Varrak”, 2017. 464 lk. Eesti lugeja huvi ajaloo ja ajalookirjanduse vastu paistab olevat piiritu, vähemasti raamatupoodides avaneva pildi põhjal. Pisut nukram on, et see huvi piirdub suuresti vaid Teise maailmasõja ja selle ümber toimunuga. Ajalooline ilukirjandus lisab siia veel keskaja ja muistse vabadusvõitluse. Pean…

  • Cornelius Hasselblatt

    See ei ole arvustus

        Aija Sakova: „Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004—2017”. Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 255 lk. Arvustuse kirjutamist tuleks alustada algusest (nagu kõike), aga ma ei tea, kus (või milline) see täpselt on. Nii et tahes-tahtmata pean ma mõtlema paksule romaanile, mis on mul praegu öökapil…

  • Viljo Anslan

        Pärast pikaajalist haigust suri 28. oktoobril Eesti Kirjanike Liidu liige Viljo Anslan.Viljo Anslani kutsus meri: aastakümneid sõitis ta merd pootsmanina kala- ja kaubalaevadel. Meri ja meresõidud on ka Viljo Anslani romaanide, reisikirjade ja muude kirjutiste sisuks. Tema tekste hakati avaldama 1960. aastate alguses ja sellest…

  • Veaparandus

      „Loomingu” septembrinumbris ilmunud artikli „Anne Valmast mälestades” autor on Janika Kronberg. Palume Peeter Oleskilt ja lugejatelt eksituse pärast vabandust. „Loomingu” toimetus

     

  • Maia Tammjärv

    Meie igapäevast Freudi, vabandust, Gogolit, Gontšarovi…

     

     

     

     

    Armin Kõomägi: „Minu erootika saladus”.

    „Sebastian Loeb”, 2017. 238 lk.

     

    Kui lugeja on üle saanud pealkirja oota­matust sarnasusest staararvaja Mihkel Kunnuse teose pealkirjaga „Minu eugeenika saladus”, kulgeb lugemine mõne üksiku takistusega üsna ladusalt. Pealkiri on tegelikult ju aus, kui suhtuda (nagu me ikka suhtume) arvestatava ettevaatusega…

  • Karl Martin Sinijärv

    Sädelev sädin võtab keeletuks

        Keiti Vilms: „@keitivilms. Eesti esimene säutsukogumik”.„Tänapäev”, 2017. 174 lk. Ma pole oma silmaga näinud, kes või mis see Twitter on, aga tundub, et pikka juttu seal ajada ei lasta. On sellised lühikese jutu mehed. Ja naised. Iseenesest on igasuguse mõtte etteantud vormi painutamine kirjutavale inimesele väga…

  • Anu Saluäär

    Mälujäljed

     

     

     

     

    Kas mäletad? Aga kuidas sa mäletad? Mille varal või abil sa mäletad, kas piltide, kirjade, lõhnade, helide või unenägude tõukel või toetusel? Ja mida sa mäletad suurtest, elu muutvatest sündmustest, nagu põgenemine kodumaalt: kas tulekahju kuma silmapiiril, klaasikilde põrandal või lahtiselt hingedel kiiksuvat ust majas,…

  • Leon

    Miniatuurid

         * Milliseid suurepäraseid võimalusi kätkeb endas haavatud õhtuvaikus! * Täna koju tulles leidsin oma maja tohutult ilusa. Loojuva päikese kiirtes, punakasrohelises vaikuses oli ta nagu etteheide, nagu meeldetuletus elu võimalikkusest. Mitte kunagi varem polnud ma seda tähele pannud. Aga täna. . . .Oli tuulevaikne, ei mingeid helisid, vaid kurvavõitu Päike lõpetas…

Looming