$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Pärast kirjandusteaduse magistriõpinguid tundsin, et mu lugemisvalikud on muutumas. Ilukirjandus tekitab minus viimasel ajal mitmes mõttes allergilist reaktsiooni, kuna seostub…
Aja kulg kipub vähendama mitte ainult keha, vaid ka vaimu plastilisust. Kruusa Kalju leiab „Mu koorikloomaaastates”, et „pääsmaks vaakumist on mul vaja paakumist”. Sageli aga pahtub nahk luuni välja, kindlas linnas ja varjupaigas ei liigu miski.
Ma ei tea, mida ma loen. Kui keegi küsib, siis ei tule tavaliselt midagi pähe. Mul on olnud mitu lugemispäevikut,…
Üksainus kord olen näinud, et Piret Saluri närveerib.
Aastal 1987 oli Piret saanud väljasõiduloa Soome ja me olime kokku leppinud,…
„Kuidas ometi jätta kangelane heroiseerimata?” Mõtlen nii, kui leian postkastist Loomingu toimetaja Toomas Haugi kirja ettepanekuga, et meenutaksin varalahkunud kirjanikku…
Eks me ole ikka kõik lugejad, loeb nii see, kelle nime ette pannakse teinekord tiitel kirjanik, kui ka see, kelle…
Mul on veider mälestus, mida ma ise kah hästi ei usu. Millalgi enne kooli lugesin ajakirja Horisont, mäletan esikaant, seal…
Sõda Ukrainas algas 2014. aasta veebruaris, kui Venemaa tungis Krimmi, sama aasta kevadel okupeeris Venemaa osaliselt ka Donetski ja Luhanski…
Tiit Hennoste on ehk enam kui keegi teine eesti kirjanduse ja kultuuri uurijatest püstitanud järjekindlalt küsimust selle kirjanduse modernsusest. See…
Ma tutvusin Andrei Hvostoviga omajagu kurioossetel asjaoludel. Oli vist september 2010, Kadrioru raamatulaat. Müüsin Eesti venekeelsete kirjanike raamatuid. Leti juurde…
Huvitav mõtiskleda, kas need, kes on kirjanikud, loevad kuidagi teisiti kui need, kes ei ole kirjanikud. Ehk teistpidi öeldes: kas…
Eesti luuleloo suurkujud XX sajandi esimesel poolel on kahtlemata Marie Under ja Henrik Visnapuu. Avaldanud esimesed värsid eelmise sajandi alguses, lõppes nende poeesialend pärast Teist maailmasõda kaugel paguluses.
Paul-Eerik Rummo looming pole väga mahukas, kuid tema tekstidest mäletatakse suurt osa.
Vahel muutub lugemine võimatuks. Tekstid kaotavad tõmbe, ei paku enam huvi ja lugemisest saab painav kohustus, nii et tahaks kogu…
Kas vari on alati olemas olnud? Nii kaua, kui ma mäletan, on mul alati olnud vari, ja kõikidel asjadel on vari, sest muidu ei saaks me aru, kus asi asub. Vari on pehme, ta annab asjale piirjooned ja maheda ümbruse, kõik asjad suplevad varjudes, poolvarjudes…
Alguses oli Alliksaar. Või õigemini Alliksaar oli alguses.
Berit Kaschani kolmas luulekogu „Täna piisab vähesest” (2022) on vaheldusrikas nagu elu ise, tulvil lusti, nukrust, narrust, naeru ja keelemängu….
Kümmekond aastat tagasi, kui mitte varem, ütles Mihhail Šiškin ühes intervjuus, et ta pole enam ammu lugeja. Aga mina loen,…
Olen märganud, et viimasel ajal on kirjanikel aina enam tavaks rõhutada, et lugemine on kirjaniku töö. Seda öeldakse mõningase väärika…
Kas on midagi, mis ärataks kujutlusvõime ja raputaks meeled tardumusest lahti kiiremini ja tõhusamalt kui kuiv tähepuru, mida on täis…
Üks üllatavamaid ülestunnistusi Mihkel Muti seni kuueköitelises „Mälestustes” kõlab nii: „Ma ei väsi kordamast, et minu areng pole olnud järjepidev,…
21. jaanuaril 2023 suri Pariisis 97-aastasena Vahur Linnuste (kuni 1935 Borgmann/Porkman).
„Saatja aadressi” esimese täieliku trüki järelsõnas ütleb Paul-Eerik Rummo: „Luule ei ole muidugi mitte ainult oma tekkeaja vili ja väljendus….
Lugemine on kirjaniku töö. Seda räägivad kirjanikud ise, näiteks Stephen King oma hoogsas teoses „Kirjutamisest”. Ray Bradbury täheldas 1990. aastal ilmunud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.