Artiklid
-
Tubli, väga tubli
Mihkel Mutt: „Õhtumaa Eesti I”.
„Fabian”, 2014. 416 lk.
Ükskord väga ammu, kui peeti Arvo Valtoni juubelit Kirjanike Maja musta laega saalis — kas see võis olla tema viiekümnes? —, ütles Mihkel Mutt mulle, et täna tuleb siia kindlasti hirmus palju tundmatut rahvast. Sest Valton on rahva…
-
Unenäoline realist: reamehena kindralite rivis
DORIS KAREVA: Kolmveerandsajandi künnisel oled asunud oma mälestusi talletama. Võiks arvata, et pealkirja asjus on sind ehk inspireerinud su viimati ilmunud valikluulekogu „Iseenese väljanäitus” (2010), lugedes aga tundub pigem, et oled taaselustamas oma paarkümmend aastat varem ilmunud esikromaani „Kõrvaltegelased” (1990) — või siis sellele järgnenud…
-
Direktori lahkumine. Bizarro
See algas külmavärinatega.
Direktor sööstis magamistuppa ja langes täies riietuses nagu niidetult mitte enam esimeses puhtuses linale, tõmmates oranži tapeedi värvidega harmoneeruva Sahara-kollase teki endale tihedalt ümber, ja mässis jätkuvate värinatega võidu ennast sellesse. Kõrbeski varitseb öökülmi, läbis mõttevälgatus tema palavikust puretud aju. Kas ei kirjutanud…
-
Luule
*
Lill on laul,
hingeke hiidkooris
laulmas hümni
põllule ja päikesele.
Tänumeelt täis,
tuules põlvini
iga alandlik põllulill.
…
-
Prima Vista 2015
6.—9. maini toimus kaheteistkümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, mis viimaseks päevaks laienes traditsiooniliselt ka partnerlinna, seekord Põlvasse. Tänavuse festivali alapealkirjaks oli „Metsik sõna”, nii sündmuste kui ka esinejate kaudu hõlmas see kahte põhiteemat — sõnavabadust ning kirjasõna suhet loodusega. Festivali patrooniks oli tänavu…
-
Luule
Valimispalavik
Ideeta ja ideaalita, õigeks loputatud ajud
pakuvad ähmaseid oletusi tõeluse pähe.
Hirmuäratava muutuse sunnil
valmistavad erakonnad plaastreid konnasilmadele.
Poliittehnoloogid suurustavad korpaskeeli:
meie teame, kust pärineb surmahirm,
ihugem kivist odaotsi mammutijahiks!…
-
Ääremärkusi põhikirjast
Tänavusel Eesti Kirjanike Liidu üldkogul võeti vastu uus põhikiri. Õieti on raske öelda, kas tegu on uue põhikirjaga või senise põhikirja redaktsiooniga, sest vanast põhikirjast on säilinud üsna palju. Põhikirjatoimkonda kuulusid Piret Viires, Märt Väljataga ja siinkirjutaja, tõhusat abi osutasid EKL-i majandusjuht Mart Siilmann ja…
-
POEETILISE MEEKORJAMISE KÜLLUSLIK SAAK
Anneli Tõevere-Kaur: „Mesiniku tütar”.
„Hea Lugu”, 2015. 72 lk.
„Mesiniku tütar” on Anneli Tõevere-Kauri debüütkogu, kuid eeskätt „Loomingu” lehekülgedelt on ta tuttav nii luuletaja kui prosaistina. Ilmselgelt on tegu tugeva, hästi läbimõeldud ja tasakaalustatud ning eredat autoriomapära kiirgava teosega.
Ühest küljest võib väita, et Tõevere-Kaur kirjutab peamiselt loodus-…
-
Ohkavad nagu hobused
Mart Kivastik: „Autoportree naise ja hobusega”.
„Väike Öömuusika”, 2015. 221 lk.
Mart Kivastiku jutukogu „Autoportree naise ja hobusega” jaguneb kolmeks. Üks osa on raamatu pikem avalugu „Angeliki”, pigem jutustus kui novell, aga mitte just lühiromaan, nagu raamatu tutvustus sedastab. Teise osa moodustavad peategelase ja sündmuskoha kaudu seotud…
-
Lõppematu tööpäev
Mait Vaik: „Tööpäeva lõpp”.
„Puiestee”, 2014. 143 lk.
Olen veendunud, et „Tööpäeva lõpp” on hea raamat, ometi on analüütilise pilguga vaadates seda veendumust raske põhjendada. Kui vaagida jutte süžee tasandil, siis jõuaks järeldusele, et raamat on läbinisti banaalne ja argine: lahutused, armukesed ja armukadedus; joomatsüklis tegelase rähklemised;…
-
Kroonikat
6. mai kirjandusliku kolmapäeva külaliseks Kirjanike Liidu saalis oli soomerootsi kirjanik Kjell Westö, keda intervjueeris Tõnis Arnover.
9. mail oli Eesti Lastekirjanduse Keskuses Epp Petrone lasteraamatu „Leena peenar” esitlus. Autor luges peatükke raamatust ja illustraator Piia Maiste rääkis illustratsioonide sünniloost.
12. mail esitles Indrek Hirv Tartu Kirjanduse…
-
Taskud kruusa täis, tripp…
Kalju Kruusa: „Äädikkärbsed: oma luulet ja tuttavat”.
„Kirimiri”, Tallinn, 2015. 121 lk.
. . . .mere äärde, läinud aastatesse (luuletused aastaist 1995—2002). Huvitav. Miks praegu? Iseenesest paneb vana, osalt avaldatud ja ka avaldamata kraami kättesaamine lugeja huvitavasse seisu. Laagerdunus on justkui enam majesteetlikkust ja. . . . kõik need muud asjad, mis tulenevad…
