Toeta

Artiklid

  • Ilona Martson

    Päris tore raamat eimillestki

     

     

    Mudlum: „Tõsine inimene”.

    ZA/UM, 2014. 199 lk.

     

    Ütlen kohe alguses ära, et mind ei seo Mudlumiga mitte miski. Ta pole minu Facebook’i-sõber, me pole käinud koos koolis, ülikoolis või joogatunnis, ma ei tea midagi tema elust ja tema ilmselt minu omast ka mitte. Ma ei tunne tema…

  • Alvar Loog

    Vabavärsilised följetonid

     

     

    Kelly Turk: „Reaalne elu”.

    „Värske Rõhk”, 2014. 76 lk.

     

    Kelly Turgi debüütluulekogu pealkiri sobiks oma pretensioonilt rohkem mõne tegelikkuse tõetruu vahendamise illusiooniga kaubitseva meediaväljaande reklaamlauseks kui ilukirjandusteose pealkirjaks. Kuid „Reaalse elu” tekstid kannavad tiitlis sisalduva lubaduse päris hästi välja: noore luuletaja esikraamat on samavõrd kroonika kui kirjandus.

    Ligemale…

  • Asko Künnap

    Kuuldused raamatute surmast on tugevasti liialdatud

     

     

    Virtuaalkuked kirevad, lüüakse elektroonilist lokulauda — raamatute lõpp olla käes! Julgemad digiposijad ja -oraaklid kuulutasid juba nullindate alul, et päevaks, mil ma seda sõnavõttu kokku sean, on füüsiline raamat kui selline praktiliselt kadunud, taandunud kurioosumiks viimaste füüsilises ruumis eksisteerivate muuseumide viimastesse füüsilistesse vitriinidesse. Ja ulmekirjanikud…

  • Kroonikat

     

     

    6. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitles Maarja Kangro Tartu Kirjanduse Majas oma proosakogu „Hüppa tulle”. Autoriga vestles Johanna Ross, klaverit mängis Kadri-Ann Sumera.

    7. jaanuaril esitles Triin Tasuja Genialistide Klubis Tartus oma luulekogu „Vastuseta kirjad” („Kite”).

    8. jaanuaril otsustas Eesti Kultuuri Koondis Stockholmis määrata stipendiumi Anu Saluäärele, võttes…

  • Janika Kronberg

    PÕLVEARMIGA POISIKE, MARSSALIKEPIKE PAUNAS

     

     

    Rein Veidemann: „Arkaadia öö”. Kolm novelli ja lühiromaan novellides.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 202 lk.

     

    Kirjandusteadlane, toimetaja ja ühiskonnategelane Rein Veidemann on viimastel aastatel ilmutanud paar romaani ning kultuuriajakirjanduses novelle ja luuletusigi. Kipun ikka arvama, et akadeemiline kirjandusteadus ainult võidab sellest, et kirjandusteadlane ka kunstilises, kujundlikus vormis…

  • Ülo Tuulik,
    Jaak Urmet

    Kilde sugulasest Smuulist

     

     

    Avan kapiukse, sorin kassettides. Kas on alles? Jah, on alles. Läbipaistev 90-minutine Sony, kokkumurtud paber karbi vahel. Ma ei ole seda kassetti pärast salvestamist kunagi üle kuulanud, rääkimata mahakirjutamisest. Pole jõudnud. Kuid aeg-ajalt on see kassett mulle meelde tulnud. Ta on olnud ootel, oodanud õiget…

  • Mart Velsker

    KÜTIORU ASJADE SUMIN

     

     

    Leelo Laurits: „Kütioru tillukesed asjad”.

    Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2014. 83 lk.

     

    Leelo Lauritsa esimene päris oma raamat „Kütioru tillukesed asjad” sattus mu lauale Mudlumi ja Janar Ala raamatutega samal ajal. Kokkusattumised võivad olla juhuslikud, kuid ikka tekib tahtmine üldistada. Kolm täiskasvanud debütanti oskavad kirjutada, see selgus…

  • Rein Tootmaa

    Mazzano-päevik: nulla dies sine linea

     

     

    Aado Lintrop: „Imeline koda”.

    „Ilmamaa”, 2014. 192 lk.

     

    Aado Lintrop on 2012. aasta märtsis resideerinud Itaalias Rooma lähedal Mazzano loomemajas ja võtnud seal endale kohustuseks iga päev midagi kirjutada ning vorminud selle hiljem raamatuks, võttes sellesse oma tekste nii tollele kuule eelnenud kui ka järgnenud ajast, monteerinud…

  • Juhani Salokannel

    Kunst või käsitöö? Sõnakunsti toimetades, tõlkides, kirjutades

     

     

    Kui kunagi aastaid tagasi Tuomas Anhavaga juttu ajasin, siis hakkas mulle kõrva, et ta kasutas oma tõlkimistööst kõneledes sõnu „minu tõlkekunst”. Mina pidasin teda luuletajaks, tema kunst oli minu arvates luule.

    Anhava oli mitmekülgne man of letters. Ta oli 1940.—1980. aastate Soome kirjanduselu võtmeisik, mees, kes…

  • Enel Melberg

    Lahutus

     

     

    Esimesel korral, kui ma nägin seda väikest ilusat siniseks värvitud puukirikut, mille juurde isa tuhk maeti, valitses erakordselt ränk põud ja me jõudsime kiriku ette parajasti siis, kui preester vihma palus ning musta riietatud eidekesed põrandal lömitasid ja seda usklikus harduses musutasid.

    Oli tekkinud kojujõudmise-tunne, äratundmine;…

  • Ilmar Lehtpere

    luule

     

    *

    Lapsed! Kull!

    hüüdis vanaema

    ja me teadsime kohe

    mida teha —

    joosta kiiruga

    vanaema suurde kanaaeda

    kus ähmi täis kanad

    proovisid end juba ploomipuu alla peita….

  • Maret Käbin 15. IX 1929—16. XII 2014

     

     

     

    Maret Käbin on pärit Valgamaalt Pukast, lõpetas 1947 Tallinna 10. keskkooli ja 1952 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna loogika-psühholoogia osakonna. 1959—1963 töötas ta korrektorina „Loomingu Raamatukogus”, seejärel asus tööle kirjastusse „Eesti Raamat”, kus oli eesti kirjanduse ja hiljem tõlkekirjanduse toimetuse toimetaja. Aastast 1982 oli Maret Käbin vabakutseline…

Looming