Mõni olend on siia maailma lennutatud otsekui ilmselge eesmärgiga. Matti Milius tundus olevat üks neist — kamakas kosmilist ollust, peaaegu talumatut kollektiivset alateadvust, ürgenergiat, mis ühtaegu ühendas ja peletas — ja kõige all hinge hõõguv soov õndsaks saada.
Tema peopesas leidus üsna harva esinev nn. siiami…
Toomas Vint: „Mõned kummalised naised”.
„Tulikiri”, 2014. 240 lk.
Enne kõike muud, et pärast meelest ei läheks:
Naisterahvad ja meesterahvad
need on ainukesed rahvad.
Nende ridade autor on kordumatu Andres Vanapa, kelle nimi ka Vindi novelliraamatus vilksatab. Ühes jutus oletatakse, et nüüd peaks ta juba saja-aastane olema. (Nii palju siiski…
Kaur Riismaa: „Pühamägi”.
„Verb”, 2015. 109 lk.
Enam-vähem ühel ajal ilmus seni luuletajana tuntud Kaur Riismaa sulest kaks proosateost. Üks neist on „Pühamägi”, teine „Pimeda mehe aiad”, mis võitis kirjastuse „Tänapäev” romaanivõistlusel I koha ja mille tagakaanelt saame teada, et tegu on Riismaa esimese proosateosega. Võib-olla tõesti….
Mihkel Mutt: „Õhtumaa Eesti I”.
„Fabian”, 2014. 416 lk.
Ükskord väga ammu, kui peeti Arvo Valtoni juubelit Kirjanike Maja musta laega saalis — kas see võis olla tema viiekümnes? —, ütles Mihkel Mutt mulle, et täna tuleb siia kindlasti hirmus palju tundmatut rahvast. Sest Valton on rahva…
DORIS KAREVA: Kolmveerandsajandi künnisel oled asunud oma mälestusi talletama. Võiks arvata, et pealkirja asjus on sind ehk inspireerinud su viimati ilmunud valikluulekogu „Iseenese väljanäitus” (2010), lugedes aga tundub pigem, et oled taaselustamas oma paarkümmend aastat varem ilmunud esikromaani „Kõrvaltegelased” (1990) — või siis sellele järgnenud…
See algas külmavärinatega.
Direktor sööstis magamistuppa ja langes täies riietuses nagu niidetult mitte enam esimeses puhtuses linale, tõmmates oranži tapeedi värvidega harmoneeruva Sahara-kollase teki endale tihedalt ümber, ja mässis jätkuvate värinatega võidu ennast sellesse. Kõrbeski varitseb öökülmi, läbis mõttevälgatus tema palavikust puretud aju. Kas ei kirjutanud…
*
Lill on laul,
hingeke hiidkooris
laulmas hümni
põllule ja päikesele.
Tänumeelt täis,
tuules põlvini
iga alandlik põllulill.
…
6.—9. maini toimus kaheteistkümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, mis viimaseks päevaks laienes traditsiooniliselt ka partnerlinna, seekord Põlvasse. Tänavuse festivali alapealkirjaks oli „Metsik sõna”, nii sündmuste kui ka esinejate kaudu hõlmas see kahte põhiteemat — sõnavabadust ning kirjasõna suhet loodusega. Festivali patrooniks oli tänavu…
Valimispalavik
Ideeta ja ideaalita, õigeks loputatud ajud
pakuvad ähmaseid oletusi tõeluse pähe.
Hirmuäratava muutuse sunnil
valmistavad erakonnad plaastreid konnasilmadele.
Poliittehnoloogid suurustavad korpaskeeli:
meie teame, kust pärineb surmahirm,
ihugem kivist odaotsi mammutijahiks!…
Tänavusel Eesti Kirjanike Liidu üldkogul võeti vastu uus põhikiri. Õieti on raske öelda, kas tegu on uue põhikirjaga või senise põhikirja redaktsiooniga, sest vanast põhikirjast on säilinud üsna palju. Põhikirjatoimkonda kuulusid Piret Viires, Märt Väljataga ja siinkirjutaja, tõhusat abi osutasid EKL-i majandusjuht Mart Siilmann ja…
Anneli Tõevere-Kaur: „Mesiniku tütar”.
„Hea Lugu”, 2015. 72 lk.
„Mesiniku tütar” on Anneli Tõevere-Kauri debüütkogu, kuid eeskätt „Loomingu” lehekülgedelt on ta tuttav nii luuletaja kui prosaistina. Ilmselgelt on tegu tugeva, hästi läbimõeldud ja tasakaalustatud ning eredat autoriomapära kiirgava teosega.
Ühest küljest võib väita, et Tõevere-Kaur kirjutab peamiselt loodus-…
Mart Kivastik: „Autoportree naise ja hobusega”.
„Väike Öömuusika”, 2015. 221 lk.
Mart Kivastiku jutukogu „Autoportree naise ja hobusega” jaguneb kolmeks. Üks osa on raamatu pikem avalugu „Angeliki”, pigem jutustus kui novell, aga mitte just lühiromaan, nagu raamatu tutvustus sedastab. Teise osa moodustavad peategelase ja sündmuskoha kaudu seotud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.