Toeta

Artiklid

  • Nikolai Baturin

    Aken allikaga aeda

     

     

    Siin oli, oli allikas

    ja vesi uhkas hallikas

    ja kruus kui kullanÔidus

    ka kruus ta alla leidus

     

    HÀÀ oli tulla ringiga

    ta talikĂŒlma hingata

    ja oma kĂ”rbet kasta…

  • Rein Veidemann

    Traditsioon kui lÔngakorv

     

     

    Mu lapse- ja noorpĂ”lve interjööri, olgu kodus vĂ”i kĂŒlas, kuulus lahutamatu esemena korv erinevat vĂ€rvi ja erinevas suuruses lĂ”ngakeradega. Tavaliselt asetses see tugitooli kĂ”rval — nii oli see meil — vĂ”i diivani vĂ”i kummuti veeres. Enamasti kattis korvi ka varrastele ĂŒlesloodud tulevane sokk, kinnas vĂ”i…

  • Merike Reiljan

    luule R

     

    Hilja on ümber pöörata

     

    Vihm sajab mantli jĂ”eks ja ümber on kĂ”u ja

    ikka sa kÔnnid ja iga kiri algab samamoodi.

    Et ei saa tagasi tulla, sul on org, kuhu jÔuda,

    ja orus maja ja majas Eelija voodi.

    Ainult üks koht, kus sa vĂ”iks olla, on org,

    mis on roheline ja…

  • Rein PĂ”der

    Paabeli Raamatukogu teenistuses

     

     

    PĂŒĂŒdkem vahelduseks kirjandusteost vaadelda mĂ”nevĂ”rra teisest vaatenurgast, kui seda kogeb lugeja vĂ”i ehk ka kriitik. Jah, seestpoolt, autori nĂ€gemusena. Ja asja huvides vĂ”iks vaadeldava ĆŸanrimÀÀratluseks olla romaan. Ei, ma ei keskenduks ĂŒldsegi sellele, kuidas sĂŒnnib mĂ”ne romaani idee vĂ”i kui raskelt-kergelt kulgeb selle kirjutusprotsess. Hoopis…

  • Aare Pilv

    Muisus ja muistatus. Etnofuturism 2.0

     

     

    Hasso Krull: „Kui kivid olid veel pehmed”.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 118 lk.

     

    Hasso Krulli teost „Kui kivid olid veel pehmed” vĂ”iks ehk „Meetri ja Demeeteri” kĂ”rval nimetada tema teiseks eepo­seks, see on samamoodi ĂŒhtse liiniga mĂŒĂŒtiline suurvorm, kuigi „Kivide” ĂŒksikosadel on ehk rohkem iseseisva luuletuse olemust…

  • Veiko MĂ€rka

    KÜSILAUSETE MEISTRIKLASS

     

     

    Urmas Vadi: „Kuidas me kĂ”ik reas niimoodi lĂ€heme”.

    „Tuum”, 2014. 231 lk.

     

    Tuntud nĂ€ite- ja proosakirjaniku, lavastaja ning raadioajakirjaniku Urmas Vadi kaheksast ĂŒsna sarnase teema­asetuse ja sisuga novellist koosnev „Kuidas me kĂ”ik reas niimoodi lĂ€heme” esindab eesti kirjanduses ĂŒpris haruldast metafĂŒĂŒsilis-meelelahutuslikku suunda. Nagu ka tema varasem looming.

    EeskĂ€tt…

  • Leo Luks

    Lahkhelide kokkukÔla

     

     

    Margo Vaino: „Tööloomad ei rasestu”.

    „Ji”, 2014, 104 lk.

    Margit Peterson: „KĂŒlalood ehk vaaderpass”.

    „Ji”, 2014, 89 lk.

     

    I

    Kaks luuletajat ei kirjuta kunagi samast asjast samamoodi, ometi kĂ”lavad vaatlusalused luulekogud huvitaval moel kokku; soovitan neid koos lugeda. Raa­matutel on ĂŒhine temaatiline fookus­vĂ€li, mida vĂ”iks kirjeldada kui ootustest ja ihadest…

  • Kroonikat

     

     

    1. mĂ€rtsil avati Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus Eduard Vilde elule ja loomingule pĂŒhendatud interaktiivne nĂ€itus „Tabamata Vilde” ja Karlova-Ropka harukogus nĂ€itus „Vildet tabades”, mis vaatleb, kuidas Vildet on oma etendustes tabanud teatrid „Vanemuine” ja „Varius”.

    2. mĂ€rtsil kuulutati Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas…

  • ASTRID IVASK 7. VIII 1926—24. III 2015

     

     

     

    LĂ€ti luuletaja AstrÄ«de Ivaska, Eesti ja eestlaste jaoks lihtsalt meie armas sĂ”ber Astrid Ivask, suri 24. mĂ€rtsil Riias. Ta oli sĂŒndinud sealsamas Riias LĂ€ti sĂ”javĂ€e kindrali MārtiƆơ Hartmanise peres. Tema isa represseeriti 1940. aastal ja perekond lahkus sĂ”ja jalust Saksamaale, kus Astrid lĂ”petas gĂŒmnaasiumi. Aastatel…

  • Mehis Heinsaar

    Kuningas

     

     

    Olev Virkus oli lihtne mees. Polnud tal mingeid erilisi vĂ”imeid, mille poolest ta kusagil silma oleks paistnud, vĂ”i annet midagi suuremat korda saata. Polnud tal vist sÀÀrast tahtmistki mitte. Ja rikkuse poolest ei hiilanud ta ka. Töötas kellassepana vĂ€ikeses firmas ainukese töölisena ning tema ĂŒlemus…

  • Toomas Haug

    Andrus KivirÀhk ja kolm uinumist

     

     

    Kui me asume kĂ€sitlema kodu kuvandit eesti kirjanduses, siis ei sobi unustada Andrus KivirĂ€hki hiljuti ilmunud romaani „Maailma otsas” (2013). Siinse vaatluse eesmĂ€rgiks on heita ĂŒks, olgugi ehk kitsas valgusvihk sellele su­gereerivalt kodukesksele teosele. Teeksin seda vĂ”rdluses mitme teise KivirĂ€hki teosega. Alustan praegusel juhul kĂ”ige…

  • In memoriam Tatjana Hallap 18. II 1928—17. III 2015

     

     

    Lahkunud on Tatjana Hallap, suurepĂ€rane ja viljakas tĂ”lkija, kelle tĂ”lgitud Perrault’ muinasjutud ja Dumas’ „Kolm musketĂ€ri” ning „Krahv Monte Cristo” kuuluvad mitme pĂ”lvkonna eestlaste lapsepĂ”lve lugemisvarasse.

    Tatjana Hallap (aastani 1952 Sari) sĂŒndis Tallinnas 18. veebruaril 1928. Ta Ă”ppis Prantsuse lĂŒtseumis (1935—1940) ja J. Westholmi GĂŒmnaasiumis (1941—1943),…

Looming