Toeta

Proosa

  • 12.2022
    Katariina Libe

    Love not gone anywhere

    Ta lõhnab nagu paber. Sa vead sõrmega mööda tema käsivart. Nahk sinu näpuotste all tundub kuiv, anonüümne ja tundetu. Vahel sulle näib, et selle naha all ei olegi midagi, et ta on seest õõnes, nagu silitaksid täispuhutud õhupalli, õhukese kummikihi all paljas õhk. Sulle meeldib…

  • Kuidas ma ära eksisin / Plahvatus nätsuputkas / Pühapäevakoolis / Matused
    12.2022
    Brigitta Davidjants

    Kuidas ma ära eksisin / Plahvatus nätsuputkas / Pühapäevakoolis / Matused

    Ootan Kloostri Aidas Stefanit, kes tuleb Kanutiaia näiteringist. Kakskümmend minutit hiljem võtan telefoni pihku. „Jah, kohe tulen,” vastab laps. „Siin…

  • Rahumäe
    11.2022
    Margus Tamm

    Rahumäe

    Mamma sündis 1900. aasta jõulude ajal, räägiti, et ta oli mõisa sohilaps (kes ei oleks olnud, on ju, aeg oli…

  • Rannajoone muutumisest
    Foto: Kris Moor
    10.2022
    Tiit Aleksejev

    Rannajoone muutumisest

    Kirjanike liidu juubel eeldaks pöördumist, mis hiilgaks ja kumiseks. Mis ülistaks loomeliidu saavutusi ja kuulutaks talle õitsengut ja kestmist. Säärased…

  • 9.2022
    Kris Moor

    Kas kõik on hästi?

    „Ma tahan tülitseda – kohe ja praegu!”

    „Okei. No lase tulla. Lase id-il enda eest rääkida.”

    „Persse. . . .”

    „Algus on paljutõotav. . . .”

    „Ah, mine persse!”

    „Olgu. . . . Mitte keegi ei käitu minuga niimoodi. Mitte keegi! Mis sul viga on? Milleks? Kui sul on paha tuju, siis miks on vaja seda minu peal välja elada?…

  • 9.2022
    Maryliis Teinfeldt-Grins

    Ärka üles, ma armastan sind

    pelutu – kartmatu, kohkumatu

    Olen näinud armastuse seljatagust. Longin nüüd teise taga. Olen aeglaselt liipav haavatud noor sõdur pikas suvises heinas.

    põrpima – rabavalt, vapustavalt, tähelepanu äratavalt mõjuma

    Lamame voodis. Minu sügisene Rootsi kolimine tõstab vestluses pead. Kuigi see teeb mulle haiget, surun oma tunded maopõhja ja manan…

  • 9.2022
    Nele Otto-Luts

    Kergete sammude september

    „Emme, vaata mind!”

    Krisse tõstis pea ja lehvitas innukalt. „Nii vahva, väga tubli!”

    Üle pika aja paistis päike ja oli tõesti mõnusalt soe. Mänguväljakut ääristavad männid õõtsusid vaikselt tuules ja linnud siristasid laulda.

    „Tee veel viimased mängud – me hakkame viie minuti pärast minema!”

    Kodupark oli küll üsna väike, aga…

  • 9.2022
    Juhan Voolaid

    Saavutustega mehed

    „Eks rahateenimine ole elu üks tahk,” sõnas Allan ja nõjatus sigarit pahvides tugitoolis tagasi, „kuid ma ei peatuks enda puhul ainult sellel. Raha tuleb ja raha läheb, aga mees jääb!” Pilk pruunidest silmadest rändas aknale ja selle taga laiuvatele aasadele. Allan osutas sigari otsaga välja….

  • 9.2022
    Piret Raud

    Katarsis

    Lumi krudises jalge all ja hingeõhk jäätus. Külm oli. Põrgulikult külm. Talv oli saabunud ebaharilikult vara.

    Astusin mööda teed, mis oli õnneks lahti aetud; ega muidu ju polekski minna saanud, sest viimaste päevade lumesadu oli kogu maa hangedesse uputanud. Kahel pool laiuvast metsast uhkas pimedust, mis…

  • 9.2022
    Kai Aareleid

    Blanca

    Veel enne, kui vana mees teisel pingiotsal istet jõuab võtta, tunnen ta ära. Siis sellepärast oli mul äsja tunne, et midagi selle platsiga oli, millegi üle olin ma Adrianiga vaielnud ka siin, tollel paari aasta tagusel reisil, mis oli jäänud meie viimaseks.

    Mees on käed jalutuskepile…

  • 9.2022
    Andrei Ivanov

    Johannes: ühe armi lugu

    Väliselt ei erine ma teistest millegi poolest, mõtleb Johannes peeglisse vaadates. Silmad, kulmud, nina, suu, hambad. . . . Ei, midagi on siiski teistmoodi. Silmadega on midagi teistmoodi. Need vaatavad kusagilt eemalt, justkui istuksid selles näos juhuslikult. Nina on väljakutsuvalt püsti ja kulmud selle kohal meenutavad traataeda. Jah,…

  • Eesti mets
    Foto: Anneli Salo
    9.2022
    Mari Saat

    Eesti mets

    Milline on üldse mets? Või mitmest puust algab mets?

    Üks mets on see, mida näeme pildil või maakaardil: tingmärkide-­puukestega tähistatud…

Looming