$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Proosa
-
Armas haamer
Armas haamer sigalast. Ta sättis meeldetuletuse kella üheksaks hommikul, alarm „Marimba”. Seejärel keeras auto ringi ja sõitis tuldud teed tagasi. Selle sitahäda viib ta ise traumapunkti.
Lehed laperdasid vahtra otsas, septembri lõpus veel üsna rohelised. Ta tuli autost välja, viskas koti üle õla ja vaatas nende…
-
Vend
Täna suri mu vend. Valveõde helistas hommikul haiglast ja teatas, et mu vend oli öösel kella poole nelja paiku siit ilmast lahkunud. Häälest kostis kindlameelset, õpitult kaasatundvat tooni, ja tundus, et ka varem korduvalt räägitud sõnu. Korraga ma tundsin ennast tema ees süüdlasena, et ta…
-
Sarapiku kuldne rooste
Werneris nägi Semper jälle Allet mõnusalt aega veetmas. Kilk peas, seletas luuletaja laudkonnakaaslastele valju häälega, nagu tal niisugustel puhkudel kombeks:
„Kui asjad oleks natuke teistmoodi läinud, oleks mina võinud Poola pan olla. Mu naisele oleks kaasavaraks antud viis tuhat tiinu ilusat palgimetsa. Oleks jätkunud isa eaks…
-
Tumm hiietamm
I
Kellahelin, mis pidanuks Vaike üles äratama, kuulutas vaid uneta öö lõppu. Valgus hiilis tuppa sama vargsi nagu argipäev naise mõtetesse. Ta tundis kergendust, et oli ometi kord aeg tõusta, duši alla minna, hambaid pesta, rõivastuda, kohvi juua. Iga liigutus mahendas mingil moel sisemuses tuikavat piina….
-
Debiilik
Kell lähenes neljale, ostujuht märkas seda ja magus tunne vajus ta peale, kõrvetades ta südant või hinge või jumal teab mida. Oleneb sellest, kui luuleliseks minna. Ta silmitses raamitud pilti arvutiekraani kõrval, nihutades seda paremini vaatevälja. Stuudiofoto esmamulje ei andnud ruumi kahtlusteks. Kõik viitas professionaalsusele…
