Ringvaade

Kui mind oli ära sigitatudsiis tulid venelasedseejärel tulin mina

Tallinnas sündinud Ott Raun, Vaimu vend, nagu ta end vanema venna Vallo järgi määratles, on jäädvustanud oma esimese mälestusena ärkamise Tallinna pommitamise ööl 9. märtsil 1944.

Aastatel 1948–1955 õppis ta Tallinna 27. 7-klassilises koolis ja 1955–1959 Tallinna 22. Keskkoolis, seejärel…

On inimesi, kes valivad eriala. Juhan Habicht valis ruumi.

Ta õppis matemaatikat Tartu ülikoolis väga piiratud ja reeglistatud ajal. Vähemalt oli eriala ideoloogiliselt neutraalne ja tõotas vastuseid paljudele küsimustele. Tema ruum ei olnud muidugi lihtne kolme-neljamõõtmeline ruum, vaid hüperruum, mida valitses vaba ja otsiv vaim läbi…

Eestimaa aedasid, aga ka mõne maja päikesepoolseid seinu kaunistab elulõng. Neist vähenõudlikest, jämeda puitunud varrega ligi kolme meetri kõrguseni ulatuvatest liaanidest on 1972. aastal Tartu ülikooli botaanikuna lõpetanud ning taimesüstemaatikast ligi 140 teadus- ja aimekirjanduslikku artiklit avaldanud Rein Sander kirjutanud raamatutes „101 Eesti puud ja põõsast”…

4. detsembril toimus Irus Airis Erme neljanda luulekogu „Võta mu sõnad” esitlus, kaksteist päeva hiljem teda enam ei olnud. Selle raamatu kolm alajaotust „Ilu”, „Draama” ja „Absurd” peegeldavad omal moel Airise olemust ja tema lugu: ta armastas ilu, tema elus oli vaikset draamat ja on…

Armeenia keeles ilmus Kalle Käsperi „ՀԱՅՈՒՀԻՆԵՐԸ” („Armeenlannad”). Teose tõlkis Artsvi Bakhchinyan, kirjastas Grakan Hayrenik – Hayastan.

Gruusia keeles ilmus eesti muinasjuttude kogumik, mille tõlkis Nana Devidze.

Hispaania keeles ilmus Kai Aareleiu „Océano Pacífico” („Vaikne ookean”). Raamatu tõlkis Elisa Martínez de Marañón Yanguas, välja andis West Indies Publishing…

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu otsusega muudeti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse nimi Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudiks ning kinnitati instituudi uus põhimäärus. Uus nimi viitab senisest selgemalt kirjandusteadusele kui asutuse kesksele tegevussuunale. Instituudi nime kandis asutuse eelkäija Keele ja Kirjanduse Instituut, mis 1993. aastal jagati kaheks: Eesti…

Režissöör ja kirjanik Valentin Kuik vältis meediat, hoidis end üldse eemal maailma kärast. Filmiinimese jaoks on see parasjagu erandlik käitumine, kirjaniku puhul ei üllata. Kuid õnneks on ta mõnel juhul järele andnud ning paar intervjuud siiski andnud. Neist nopingi Kuigi portree loomiseks välja mõtteid, lisan…