koridoris köhib keegi, ema köha murduv oks, 
murduv ja murduv, puu 
ei lange. 
 
võta see puu kaitse alla. 
 
võta kaitse alla mõisavare, igal korstnal 
toonekurepesa. võta kaitse alla 
metsik kassipoeg, 
 
ta ei ela seda talve üle – 
 
kõvera sabaga farmikontori ligi, ta embab  
automootori soojust, kuni tööline 
koju sõidab 
 
ja külmakraadide nooled läbistavad loomi linde. 
 
kui kuu selgroog pikutab pilvel, 
mõtle musta kassipoja 
kõverale sabale, 
 
ava uks endas: 
 
võta kaitse alla piimanõges ja õde, mõtle 
musta kassipoja kõverale sabale, 
murdu. 
 
nagu rasvapalli võrku takerdunud sinitihase jalaluu, 
murdu. et näha: teisel pool ükskõiksust 
on aas. 
 
teisel pool ükskõiksust on meri. 
 
aas ütleb: saa kipssidemeks 
kassipoja murdunud 
sabale. 
 
meri ütleb: saa kipssidemeks sinitihase jalaluule. 


Rohkem Triin Paja luulet Loomingus nr 12