Eesti Kirjanike Liidu uusi liikmeid

 

 

18. detsembril võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu Eva Koff (ühehäälselt; soovitajad Leelo Tungal ja Jaanus Vaiksoo).

Eva Koff on sündinud 17. aprillil 1973 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna Reaalkooli ja Tartu Ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse erialal ning töötanud kasvatajana Tallinna 162. lastepäevakodus, prantsuse keele õppejõuna TÜ filosoofiateaduskonnas ja prantsuse keele õpetajana Rocca al Mare koolis, alates 2007. aastast on ta prantsuse keele õpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis.

Eva Koff on avaldanud lasteraamatu „Kust tulevad vastused?” („Valgus”, 2002), noortenäidendi „Mirr” (Kirjastuskeskus ja Indrek Koffi tõlketalu, 2008), koos Indrek Koffiga lastenäidendi „Laste hotell” (kogumikus „Hea sõna”, Eesti Teatri Agentuur, 2010) ja lasteraamatu „Keerutädi” (kirjastus „Päike ja Pilv”, 2012). 2001. aastal pälvis Eva Koffi näidend „Meie isa” Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse I preemia (lavastati Eesti Draamateatris 2002) ja 2005. aastal „Sabaga täht” ENA näidendivõistluse III preemia (lavastati 2006 Endla teatris). Noortenäidend „Mirr” toodi lavale VAT teatris 2007. Alates 2011. aastast on Eva Koff olnud ETV lastesaate „Lastetuba” stsenarist.

Eva Koff on tõlkinud prantsuse keelest Amélie Nothombi romaani „Jahmatus ja värinad” („Varrak”, 2008) ja Anne de Rancourt’i raamatu „Kuidas kasvatada toateismelist?” („Valgus”, 2008). Koffi näidend „Meie isa” ilmus 2002. aastal Eva Toulouze’i tõlkes prantsuse keeles.

 


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Valentin Kuik 27. I 1943 – 29. X 2025

Režissöör ja kirjanik Valentin Kuik vältis meediat, hoidis end üldse eemal maailma kärast. Filmiinimese jaoks on see parasjagu erandlik käitumine, kirjaniku puhul ei üllata. Kuid õnneks on ta mõnel juhul…

Kes kardab Jane Austenit?

Jane Austen on kirjandusklassik, kes ei näi kedagi hirmutavat. Tema teoseid loetakse ja uuritakse raugematu huviga, pidevalt lisandub ekraniseeringuid. Kindel on ka Austeni staatus kirjandusklassikuna. 1995. aastal palju laineid löönud raamatus…

Ungaris avati mälestustahvel eesti luuletajale ja vabadusvõitlejale Enn Uibole

Teise maailmasõja järgset eesti kirjandust on tavaks jagada kaheks: kodueesti ja väliseesti kirjanduseks. Ometi eksisteeris ka kolmas, kaua aega tähelepanuta jäänud haru – laagriluule. Selle alla kuulub looming, mis sündis…
Looming