2. märtsil tähistati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses Friedebert Tuglase 139. sünniaastapäeva. Anti üle Tuglase novelliauhind, mille pälvisid Brigitta Davidjants novelliga „Vaikusesse” (Looming, nr 1) ja Meiu Münt novelliga „Kuidas saada heaks” (Looming, nr 10). Žüriisse kuulusid Maria Esko, Mart Kangur, Eva Koff, Kruusa Kalju, Tiina Laanem ja Indrek Mesikepp.

4. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitleti Wendy Donigeri teost „Mõista antud ämblik: poliitika ja teoloogia müütides”. Teosest kõnelesid Erki Lind ja Teet Toome, vestlust juhtis Indrek Peedu.

4. märtsil kuulutati välja Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind, mille pälvis Kristiina Ehin romaaniga „Südametammi­de taga”. Auhind antakse üle 17. mail Pajustis.

4. märtsil toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastekirjanduse aastakoosolek. Kuulutati välja 2024. aasta parimad laste- ja noorteraamatud ning anti üle Muhvi auhind, mille pälvisid Reet Weidebaum ja ajakiri Hea Laps.

4. märtsil tähistas Tallinna Kirjanduskeskus 160 aasta möödumist Eduard Vilde sünnist. Estonia teatris avati näitus „Estoonlane Vilde”, Eeva Pargi juhendamisel toimus erituur Eduard Vilde muuseumis.

5. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval esinesid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse siht­kapitali luule- ja proosaauhinna nominendid Tiit Aleksejev, Veiko Belials, Maimu Berg, Kristiina Ehin, Lilli Luuk, Arne Merilai, Piret Põldver, Maarja Pärtna ja Jüri Talvet. Vestlust juhtis Kai Kask.

6. märtsil peeti Kumus kirjanduslikku kohut Eduard Vilde „Mäeküla piimamehe” ainetel.
Süüpingis olid Vilde romaani tegelased Ulrich von Kremer (Hendrik Toompere) ja Tõnu Prillup (Jüri Tiidus). Meeste vastu oli süüdistuse esitanud Tõnu Prillupi naine Mari Prillup (Ester Kuntu), keda kohtus esindas prokurör Maria Mägi. Kohtualuseid kaitses advokaat Steven-Hristo Evestus. Mängu hoidis kontrolli all riigikohtunik Eerik Kergandberg. Publik osales vandekohtuna ning mõistis mõlemad mehed süüdi.

11. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esinesid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse siht­kapitali luule- ja proosaauhinna nominendid Piret Põldver, Jüri Talvet, Maarja Pärtna, Veiko Belials, Lilli Luuk, Maimu Berg, Arne Merilai, Carolina Pihelgas ja Kristiina Ehin. Vestlust juhtis Janika Kronberg.

11. märtsil esitles Hanna Kangro Viru Keskuse Rahva Raamatus oma romaani „Klaaslagi”. Autoriga vestles Katariina Libe.

11. märtsil oli Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus külas Heiki Vilep.

11. märtsil kohtus Tallinna Keskraamatukogu Laagna harukogus lugejatega Anti Saar.

12. märtsil oli Tallinna Keskraamatukogu Kadrioru harukogus külas Kätlin Vainola.

12. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval esinesid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjanduse tõlkeauhinna nominendid Anne Lill, Erle Nõmm ja Paul-Eerik Rummo. Õhtut juhtis Heli Allik.

12. märtsil esines Pärnu Koidula Muuseumis Viivi Luik, autoriga vestles Aija Sakova.

12. märtsil kohtus Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus lugejatega Jana Maasik.

13. märtsil toimus Eesti Kirjandusmuuseu­mis konverents „Laula, laula, lindu… Siuru meie kultuuriloos”. Avasõnad ütlesid Urmas Klaas, Aavo Kokk ja Piret Voolaid. Ettekandega esinesid Valdur Mikita, Eerik Jõks, Mare Kõiva, Mart Velsker, Tiina Abel, Tõnis Tatar, Karl Pajusalu, Taive Särg, Marko Mägi, Grete Arro, Kärt Summa­tavet ja Toomas Kiho. Esines ansambel Rüüt. Konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum ja kultuurikeskus Siuru.

13. märtsil esines Lohkva raamatukogus Mehis Heinsaar.

13. märtsil esines Jaan Malin Lähte Ühisgümnaasiumis.

14. märtsil tähistati üle kogu Eesti emakeele­päeva. Presidendi kantselei ees toimus neljandat aastat lugemisaktsioon, kus loeti päikesetõusust päikeseloojanguni ette eestikeelset kirjandust.
Eesti Rahvusraamatukogus toimus konverents „Rikas ja loov kirjakeel”, kus esinesid ettekandega Jan Kaus, Kristel Algvere, Leon Tammel, Kadi Kivilo, Kaur Riismaa ja Johan Elm. Päeva juhtis Karl Martin Sinijärv.
Eesti Kirjandusmuuseumi emakeele­päev oli pühendatud noorele Eestile. Esinesid Piret Voolaid, Marilyn Mägi ja Mann Loper. Üle anti Gustav Suitsu nimeline luule­preemia, mille pälvis Piret Põldver luule­kogu „Tõmme” eest. Musitseeris ansambel Kanneller.
Tartu Kirjanduse Majas toimus „Võro õdak”, millega tähistati Võro Instituudi 30. sünnipäeva. Esitleti Ene Säinaste luule­kogu „Lumõkibõna” ja Evar Saare luulekogu „Tsirgukiil”. Laulukavaga „Mõtõlus: määne om seo maa?” esinesid Jan ja Elo Rahman.
Tartu Kirjanduse Majas esitleti Timo Talviku romaani „Sulid ja sulased”, autoriga vestles Laura Loolaid.
Haridus- ja Teadusministeeriumis kuulutati välja Emakeele Seltsi aasta keeleteo auhinnad. Peaauhinna pälvis Paul-Eerik Rummo James Joyce’i „Ulyssese” tõlkimise eest.
Rakvere Teatris kuulutati välja näidendi­võistluse võidutööd. Esimese koha pälvis Vootele Ruusmaa „Vöötrada”.

14.–15. märtsil toimus Pärnumaa jutufestival Tori Lori, kus esinesid Indrek Koff, Jaanus Vaiksoo, Aidi Vallik, Markus Saksatamm, Aili Laak, Jaak Känd, Silver Sepp, Anne Borkvel, Agita Lapsa ja mitmed teised.

15. märtsil tähistati Riias Läti Eesti Seltsi üldkoosolekul emakeelepäeva. Luule­kavaga esines Livia Viitol, musitseeris Mall Laur.

17. märtsil toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek.

18. märtsi kirjanduslikul teisipäeval toimus kirjandusõhtu „Estofiilid eesti kirjanduses”, kus Heidi Iivari ja Petar Kehayoviga vestles Piret Põldver.

19. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Tallinn–Vilnius–Tallinn” esitleti Antanas A. Jonynase luulekogu „Uued sonetid” ja luule­antoloogiat „Šviesa šiaurinė. Põhjamaa valgus”. Üles astusid Antanas A. Jonynas, Katrin Väli, Maria Esko, Danutė Sirijos Giraitė, Tiiu Sandrak, Jaan Malin, Rokas Bilinskas ja Juozas Žitkauskas. Musitseerisid Tuuli ja Teet Velling.

19. märtsil toimus Tartu Ülikooli botaanika­aias loodusluuleõhtu, kus esines Piret Põldver, musitseeris Kalev Karlson.

20. märtsil toimus plaadipoes Moritz Records õhtu „Looming väljub toimetusest”. Ajakirja märtsinumbrit tutvustas Indrek Mesikepp, luuleülevaatest rääkis Saara Liis Jõerand.

20. märtsil toimus Veinis ja Vines Tar­Slämm. Esikoha saavutas Jane Tiidelepp.

20. märtsil toimus Eesti Kirjandusmuuseu­mis seminar „Vladimir Macura – eesti kirjanduse tõlkija ja tutvustaja Tšehhis”. Tervitussõnad lausus Kristi Metste, ettekandega esinesid Iivi Zájedová ja Küllike Tohver. Esinesid Praha Tantsukonservatooriumi õpilased.

20. märtsil toimus raamatupoes REaD Paabeli Torni tõlkeauhinna nominentide õhtu, kus astusid üles Eda Ahi, Tiina Kattel ja Hels Kure, vestlust juhtis Ulla Saar.

21. märtsil tähistati rahvusvahelist luulepäeva. Tallinnas tähistati luulepäeva luule­lugemistega Estonia teatri ja Draamateatri ees.
Tallinna Keskraamatukogus esines Sveta Grigorjeva.
Tartu Kirjanduse Majas toimus luule­raamatute laat. Kultuuriklubis Salong esinesid Tõnis Vilu, Jüri Kolk ning Elo Viiding & Maître luulekavaga „Olin sel õhtul üksi…”
Tartu Ülikooli Kohvikus toimus tõlke­luuleõhtu, kus esinesid Jüri Talvet, Ivo Volt, Kristi Viiding, Roland Sinirahu, Neeme Näripä, Kruusa Kalju, Mirjam Parve, Mihhail Lotman, Rahel Ariel Kaur, Saara Lotta Linno, Susanna Mett, Liina Lukas, Arne Merlai, Sofia-Elizaveta Katkova, Ülar Ploom, Aleksander Tamming, Laura-Liisa Tõldsepp, Elin Sütiste, Tiina-Erika Friedenthal ja Maria-Kristiina Lotman. Esitleti Jorge Luis Borgese teost „See värsikunst”. Musitseerisid Aet Kubits ja Mart Adermann.
Tartu Linnaraamatukogus toimus luule­loos, õpilastega kohtus Ilmar Trull ning Hedvig Hanson esines kavaga „Laul ja luule”.

25. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitleti Jonathan Haidti teost „Ärev põlvkond”. Jonas Nahkori ja Mihkel Kunnusega vestles Siim Lill.

25. märtsil kohtus Tallinna Keskraamatukogu Paepealse harukogus lugejatega Ilmar Tomusk.

26. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval toimus kirjandusõhtu „Vere ja valu laulud”. Esinesid Artur Rinne (Esivanemate Kaja); Riste Sofie Käär ja Aleksander Kaseste, Jürgen Rooste, Helena Eltermaa, Natali Väliste ja Karl Kolk ning Kalev Vapper.

26. märtsil toimus Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus vestlusõhtu Kai Aareleiuga.

26. märtsil toimus Pärnu Koidula Muuseumis kohtumine Merle Karusooga.

28. märtsil anti Lääne-Virumaa Kesk­raamatukogus üle Virumaa kirjandusauhind, mille pälvis Piret Raud romaani „Keedetud hirvede aeg” eest.

28. märtsil oli Tallinna Keskraamatukogu Kalamaja harukogus külas Hugo Vaher.

31. märtsil kuulutas Eesti Naiskirjanduse Selts Tallinna Keskraamatukogus välja esimese naiskirjanduse auhinna nominendid: Kristiina Ehin, „Südametammide taga”; Sveta Grigorjeva, „Kliitor on anarhist”; Heidi Iivari, „Meidän suvun miehet / Meie suguvõsa mehed”; Piret Jaaks, „Põdra­valgus”; Lilli Luuk, „Ööema”; Janika Lääne­mets, „Linnupetja”; Carolina Pihelgas, „Lõikejoon”; Maarja Pärtna, „Ülestõusmise serval”; Piret Raud, „Keedetud hirvede aeg”; Ave Taavet, „Kasukas”; Andra Teede, „Kateriin ja kurjad onud”; Elo Viiding, „Suurte hingede kannul”.

31. märtsil toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis kirjandusõhtu „Modernism ja mõrv”, esitleti Ann Quini „Bergi” ja William Faulkneri „Põrmu häirijat”. Raamatutest vestlesid Raili Marling ja Rein Raud.