Ärkveloleku uni

 

 

*

Reetmisel ei ole reeglit.

Kord marsivad sõnad

end sõjaväeks,

kord lendavad

ööliblikatena tuppa.

Pööran külge.

Püüan magada.

Und ei tule.

 

*

Süda häälitses

nagu vastsündinu.

Andis endast märku.

Ta oli maganud

üheksa kuud

ülekohtu lootevees.

Nüüd oli voolanud vesi

ta silmadelt ära.

Ümberringi roomasid ussid

õunapuu õites,

õgisid sõnatult õiglust.

 

*

Sõnajalametsad mühavad

siin- ja sealpool aknaklaasi,

minu koduhaldjate pärusmaa.

Roheline ja leheline,

poolelijäänud unenägudest ussitatud,

aga kasvujõuline,

päeva edasiviija homsesse.

Koduhaldjate nõiad

ravitsevad haigeid unenägusid,

võtavad neilt ära hirme,

saadavad nende sisse sipelgaid

viima alandlikkuse hingust

2015


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Intervjuu: Sädemed kivide kokkulöömisest

Heneliis Notton (sünd. 2001) kirjutab ja kureerib – mõlemat väga erisugustes kontekstides. Tema arvamuslugusid ja arvustusi on ilmunud mitmetes kultuuri­väljaannetes, nagu Vikerkaar, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Levila ja Müürileht, 2021. aastal pälvis ta…

Kirjad tütrele 1969–1991

Raimond Kaugveri (25. II 1926 – 24. I 1992) kirjad tütrele ei ole ilukirjanduslik fiktsioon ega visand kiriromaanile, vaid päriselt aset leidnud kirjavahetus isa ja tütre vahel rohkem kui 20…

Kirjanik loeb. Joonas Veelmaa

Ma arvan end mäletavat hetke, kus lugemine muutus raskeks. See oli Jack Londoni „Ürgne kutse”, mida kohustati lugema seitsmendas klassis. Istusin tigeda näoga oma toas ja püüdsin kaasa elada kaugel…
Looming