Ärkveloleku uni

 

 

*

Reetmisel ei ole reeglit.

Kord marsivad sõnad

end sõjaväeks,

kord lendavad

ööliblikatena tuppa.

Pööran külge.

Püüan magada.

Und ei tule.

 

*

Süda häälitses

nagu vastsündinu.

Andis endast märku.

Ta oli maganud

üheksa kuud

ülekohtu lootevees.

Nüüd oli voolanud vesi

ta silmadelt ära.

Ümberringi roomasid ussid

õunapuu õites,

õgisid sõnatult õiglust.

 

*

Sõnajalametsad mühavad

siin- ja sealpool aknaklaasi,

minu koduhaldjate pärusmaa.

Roheline ja leheline,

poolelijäänud unenägudest ussitatud,

aga kasvujõuline,

päeva edasiviija homsesse.

Koduhaldjate nõiad

ravitsevad haigeid unenägusid,

võtavad neilt ära hirme,

saadavad nende sisse sipelgaid

viima alandlikkuse hingust

2015


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kirjanik loeb. Andra Teede

Ma võisin olla kuskil teises-kolmandas klassis, kui pidin kirjandustundi kaasa võtma lemmikraamatu ja pettunult teiste laste „Miki Hiiri” nägin. No mis raamatud need on! Esiteks, mingi lääne värk ja teiseks,…

„Millestki rusutult puhkesid õied”

Väljend „sisepagulane” on eesti kultuuris kummaline nähtus. Selle tähendus oleks nagu selge – pagulane oma riigis –, ometi pole päris kindel, keda niimoodi nimetada, keda mitte. Meie kultuuriloos on peamisteks…

Tõsiselt, hästi ja valesti

Riste Sofie Käär (sünd 2003) on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka kriitikat, avaldanud seda kultuuriväljaannetes, nagu Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk ja Edasi. Tal on ilmunud kolm luulekogu, lisaks üks…
Looming