Ärkveloleku uni

 

 

*

Reetmisel ei ole reeglit.

Kord marsivad sõnad

end sõjaväeks,

kord lendavad

ööliblikatena tuppa.

Pööran külge.

Püüan magada.

Und ei tule.

 

*

Süda häälitses

nagu vastsündinu.

Andis endast märku.

Ta oli maganud

üheksa kuud

ülekohtu lootevees.

Nüüd oli voolanud vesi

ta silmadelt ära.

Ümberringi roomasid ussid

õunapuu õites,

õgisid sõnatult õiglust.

 

*

Sõnajalametsad mühavad

siin- ja sealpool aknaklaasi,

minu koduhaldjate pärusmaa.

Roheline ja leheline,

poolelijäänud unenägudest ussitatud,

aga kasvujõuline,

päeva edasiviija homsesse.

Koduhaldjate nõiad

ravitsevad haigeid unenägusid,

võtavad neilt ära hirme,

saadavad nende sisse sipelgaid

viima alandlikkuse hingust

2015


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Ühe naise harali märkmed eelmise aasta luulest

Siin sain endale nime. Tallinnas. Äärelinnas. Augustis.
Mind hakati hüüdma.
Hiljem selgus, et luuletajaks.
(Kaarel B. Väljamäe)
Armastan kõiki, kes luuletavad! Sest luuletamine on täiesti mõttetu ja tobe tegevus. Mõtle, inimene ärkab, ja kuskil…

Kirjanik loeb. Janika Läänemets

Alljärgnev on valik raamatutest, mis on aja jooksul mu lugemislaualt läbi käinud. Olen need kombekalt tähestiku järjekorda seadnud, aga väikese krutskina lubanud endal iga tähte vaid ühe korra kasutada. Ehkki…

Mõtlemise mõnu, tundmise ilu, leplikkuse filosoofia

Aare Pilve 2017. aastal ilmunud raamatus „Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015)” on mitmeid-mitmeid eluliselt tähtsaid tekste. Sõpru ja elukaaslasi.
Kaks samale, 106. leheküljele paigutatud teksti on raamatu ilmumisest…
Looming