Ärkveloleku uni

 

 

*

Reetmisel ei ole reeglit.

Kord marsivad sõnad

end sõjaväeks,

kord lendavad

ööliblikatena tuppa.

Pööran külge.

Püüan magada.

Und ei tule.

 

*

Süda häälitses

nagu vastsündinu.

Andis endast märku.

Ta oli maganud

üheksa kuud

ülekohtu lootevees.

Nüüd oli voolanud vesi

ta silmadelt ära.

Ümberringi roomasid ussid

õunapuu õites,

õgisid sõnatult õiglust.

 

*

Sõnajalametsad mühavad

siin- ja sealpool aknaklaasi,

minu koduhaldjate pärusmaa.

Roheline ja leheline,

poolelijäänud unenägudest ussitatud,

aga kasvujõuline,

päeva edasiviija homsesse.

Koduhaldjate nõiad

ravitsevad haigeid unenägusid,

võtavad neilt ära hirme,

saadavad nende sisse sipelgaid

viima alandlikkuse hingust

2015


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Intervjuu: Ma ei kirjuta sahtlisse

Lilli Luuk on kirjanik, kelle looming liigub sageli mälu, perekonna- ja külalugude ning Eesti lähiajaloo valusate kihtide vahel. Kirjandusse tuli ta suhteliselt hilja, kuid jõuliselt: alates debüüdist ajakirjas Looming on…

Mõtteid Ain Kaalepist, inimesest, tõlkijast, luuletajast

Sain Ain Kaalepiga tuttavaks 1983. aasta lõpul. Õige kohe, kui olin Tartus õpinguid alustanud, värbas Enn Lillemets mu Noorte Autorite Koondisse, sest almanahh „Sõna” oli aasta varem avaldanud mõne mu…

Kirjanik loeb. Berit Kaschan

See on esmapilgul kahtlemata väga ahvatlev ettepanek – kirjutada teostest, mis mulle elu jooksul enim korda on läinud. Aga kuidas seda teha nii, et teistel ka huvitav lugeda oleks, on…
Looming