Pihk

lapse ühte peopesasse mahub ära
väike sinine kivi
metsmaasikas pooleldi punane
mahub muljutud tiivaga mutukas
kuuseokas ja õieleht
lapse ühte peopesasse mahub ära
päevatäis päikest
vaaditäis vihmavett
terve sinine taevas
lapse ühteainsasse peopesasse mahub ära
kogu su luule
kogu su päev
ja sinu öö
ta võtab sul sõrmest
ja sa oled ühekorraga
tervenisti tal käes


Käsitlus

murendan pihkudes savikaid lapsepõlvekamakaid
mis mustrid ja mutukad siit kooruvad
käed nii ehk naa saavad mudaseks
sellest tööst
kas teed hoolega või hooleta
kokku puutud kõigega
kõik tahab käsitlemist


Meel

di-da-tah
di-da-tah
di-da-tah
jaa saada aru see ongi
tähtsam
kui kogu see meeldimine
meeldida tahtmine
imeb sääsena
välja vere
ööst une
päevast päikse
di-da-tah
meel di-da-tah
taht
 
mine
võta lahti
lauluks
tantsi ta
vabaks