nyyd kus kõik pilved on sydamed
ja ei tohi end katta tekiga mis rohi
sest ajal on varjud peab minema välja
ja tegema selgeks mitte midagi mitte kellelegi
aga peab
      enne kui aeg kiilub kinni ja läheb koju
luku taha enne kui saapad määrduvad tähetolmust
mida siia-sinna puistanud on igivana looja
nyyd peab minema ja maha kiskuma dekoratsioonid
neilt kes ise ei näe neid
neilt kes alasti nagu pattu teinud kannavad oma häbi yll
nyyd kus kõik pilved on sydamed
tuleb paaritada pilved kesk nende pyha, sydamesiirdamisi


*

kes meist poleks patustand
öö läbi jutustand luuleks saand
iga and läbikand
      kes meist poleks
olesklend ega miskit teenind
lauseid teind või üle käte läind
      kes meist poleks
jutlustand puile kes meist poleks
metalli kumistand proovides
midagi öelda
      kes meist poleks
vooland elust läbi jõena
tõe pähe luuletand


*

lendavad laused      mõttemootori jõul
lendavad sõnad pillutud kellegi poolt
muusika mis tuleb kusagilt ja me ei tea kuhu ta läheb
sekundiks hõljub me kõrvades
sel hetkel kui esimene sõna öeldi
oli öeldud kõik
      jääb yle vaid vaikida
jääb yle vaid lennutada lauseid
ja panna avaldused veele
      Jumalale


*

väljas sajab      juhul kui on olemas asi
mida ma nimetan „väljas” mis pole mu sees
kui on olemas mingi aine
mis saab sadada
      kui on olemas „ylal”
kui on olemas „all”
aga võibolla on see nii
et ma näen praegu und
ja väljas ei sajagi
            või ma olen hoopis liblikas
kes ei tea et see mis sajab
on vihm või lumi
aga las täna olen ma siin
olgu või unes
            las ma kulgen
läbi elu


*

me võtsime pyhapäevast välja pyha jäi päev isegi mitte argi-
vaid lihtsalt päev me võtsime pyhakojast välja pyha jäi koda
lihtsalt koda isegi mitte pyst-koda
      kõik tegime selleks et saaksime vaadata ilma
et teaksime kustpoolt tuul puhub aga saladus on see:
ta puhub kust tahab kuhu tahab
      ja mitte keegi ei suuda teda peatada


*

muusika puhkab klaveriklahvides
sinu asi on see puhtalt välja mängida
      keegi ytles
et muusikat iseloomustavad kõige paremini mustrid
ja eriti number kolmega seonduvad nyyd ma mõistan
et olen selle jaoks liiga kauge liiga asjatundmatu
aga siiski oskan klimberdada kokku mingisuguse elu


*

ja saatus seisis savijalgadel
ja saatus oli me sisse salatindiga kodeeritud
võime näha läbi aja aga ainult mineviku suunal
sest tulevik on tundmata maa
      peab saatma maakuulajad
kes kuulaks mis maal öelda on
neid nimetataksegi prohvetiteks
oleks see vaid kõigile mõistetav keel
aga seda teavad vaid valitud
valitud kel suust lõigatud keel
aga kes on siiski
      valitud


*

unenäod kus oleme käinud
on alati silm silma hammas hamba vastu
justkui poleks ilmas olemas muud olemise viisi
      unenäod kus oleme viibinud
on vägagi kategoorilised pole ruumi hallile alale
ega teistele tõlgendusvõimalustele unenägusid
tuleb alati tõlgendada yhteviisi
      samas sõnastikku nendest ei saa luua
unenägusid tuleb tõlgendada vajaduspõhiselt
ja kes teab
äkki mõnes neist on peidus see
impulssi andev säde
mis paneb mind mu elu muutma


*

keeldudest hoolimata mõtted kui prahvatav sadu
elust hoolimata, muredes, kuid ydini avatud, keeldudest yleastuja
lauseid puistav, omaette, kuid koosolemist ihkav
liiga labane vahest, kuid samas ydini tõsine
see, kelle kohta võib öelda
segaduses, impulsiivne, anarhistlik, omapäi tegutseda tahtev
see, keda laidavad kõik, aga ei ylista keegi
see, kes ise kiidab tunnete tundmatut jumalat
või vahest oma impulsse. sysimust kui öö, vahel valgem kui päev
põikpäine, iseend maha tegev samas, sarnane surmaga
liiga pysimatu, et pysida, liiga ärevuses, et minna
see, keda maailm vastu ei võtnud, prohvet vahest või siis võõramaalane
selles maailmas
kes kardab tunnete kivistuvat kipsi, kes ei kanna lipsu just tihti
rahu poole pyydlev, seda armastav, mittevägivaldne, vanamoeline vast
nagu yks hea kirjutusmasin, samas moodsam kui kogu kogudus
probleemidega maadlev, see, kellest ei räägita,
see, keda ei tõsteta kõrgeks,
kellele ei eraldata rahasid, kes jääb alati kuhugi tagapinki,
see, keda ei kutsuta lauda… nagu vastik viirus vahest
kes on armastanud, aga saanud vaid vastu kõrvu…
toores, aga heast puust. usub, et võib end parandada
usub homsesse ja Jumalasse… usub, et kõik pole siiski veel kadunud
kuigi maailm kisub kurjaks, kuigi uudised tekitavad nõutust
kuigi hinnad on laes…
usub, et nii enam ei saa ja muutus on vajalik
ning saavutatav kuni maa kestab, kuni inimestes on usku ja headust
sest iseenese muutmine muudab ka maailma kybekese võrra
sest kõik on kadund peale lootuse
sest kirjutama peab, ilma selleta ei saa
ja see, kes usub, usub raamatuid, usub lootust, usub armastust
usub usku nagu iseend