Virumaal Küti vallas Inju-Aruvälja külas sündinud Kalju Saaber oma isa ei näinud. Punased olid ta maha lasknud ja kolme poega kasvatas leseks jäänud ema. Talumeheoskusi ja -tarkusi omandas poiss onu juures elades, mälestustesse jätsid jälje vanadest riietest tehtud tuulepluusid, metsavendade öised visiidid, leivasabad, puskarikeetmine ja sundkollektiviseerimine. Hea jutuga vanaema Anette sai Saaberi hilisemate teoste vanaperenaiste algkujuks. Raamatuid oli kodus napilt, seda suurem näis vaimne varandus, mis avanes koolipoisile hiljem Paides, kus naabruses elanud Raudamite peres olid säilinud August Roosilehe maalid, raamatud ja nukuteatri dekoratsioonid. Tulevast kirjanikku võime aimata Toomas Raudami novellis „Lodus tiivad”, mis kannab pühendust K. S-ile (kogus „Igavene linn”, 1988).

Kalju Saaberi ajalooõpingud Tartus katkesid tervise tõttu, see aga päästis sõjaväest. Alates esimestest trükiproovidest 1966. aastal noppis Kalju Saaber mitukümmend auhinda ajakirjade kirjandusvõistlustelt ja nii saigi temast 1968. aastal kutseline kirjanik ja 1979 kirjanike liidu liige. Tema loomingu kõrgperiood jäi 1970.–1980. aastaisse. Mõnevõrra eraklikuna ei kippunud Kalju Saaber kunagi metropoli, vaid jäi nii elus kui loomingus truuks kodukandile, tema kirjatööd juurduvad sügaval Virumaa mullas, toeks etnograafiline pilk.

Kodupaiksuse vastandpoolusena viis kauguseihalus Kalju Saaberi XIX sajandi väljarändajate jälgedes nii Siberi kui ka Kaukaasia eestlaste küladesse. Virumaa mehe rännakute üheks tähtsündmuseks oli hauakivi asetamine Mahtra sõjas õigust nõudnud ja Siberisse saadetud vallatalitaja Hans Tertsiusele Omi jõe kaldapealsel Vana-Viru küla kalmistul. Nii proosas kui ka publitsistikas huvitasid kirjanikku inimloomuse muutumised ja eneseksjäämised rännul tasaselt maalt mägedele ning juurdumine võõral mullal.

Kalju Saaberi tuntumate teoste hulka kuuluvad kaks Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna võitnud teost – romaanid „Härgamisi” (1981) ja „Punaselageda saaga” (1992), mis sai ka Virumaa kirjandusauhinna. Tema näidendeid on esitatud Rakvere teatris, novell „Mustlased” oli aluseks Andrei Tarkovski juhendamisel valminud Peeter Simmi filmile „Tätoveering”, romaani „Kahe kodu ballaad” põhjal lavastas Ago-Endrik Kerge populaarse telemängufilmi. 2007. aastal omistati Kalju Saaberile Rakvere Kroonimärk ja 2025. aastal Lääne-Virumaa Vapimärk.

„Kevad on elu vallutussõda,” on Kalju Saaber kirjutanud. Tänavune kevad jäi viimaseks mehele, kes XX sajandi teise poole eesti kirjanduses oli kuulsa Viru vande uueks lausuja ning selle tasane, ent vankumatu järgija.

Sügav kaastunne lähedastele ja poegadele.

Eesti Kirjanike Liit
Looming