„Sirje Kiini monograafia Marie Under. Elu ja luule“ ilmus vene keeles

 

 

Teisipäeval, 13. oktoobril esitleti Moskvas Hõbeajastu muuseumis Sirje Kiini monograafia „Marie Under. Elu ja luule“ tõlget vene keelde. Esitlusel kõnelesid Sirje Kiin, Boris Tuch ja Marina Tervonen ning Eesti kultuuriatašee Moskvas Dimitri Mironov.

Mahuka biograafia (656 lk.) on tõlkinud Boris Tuch ja Igor Kotjuh, Marie Underi luule uued tõlked on teinud Marina Tervonen. Samuti on teoses tsiteeritud Igor Severjanini, Juri Šumakovi, Igor Koreiša, Svetlan Semenenko ja Boris Tuchi tõlkeid Marie Underi luulest. Teose kujundas Andres Tali.

Raamatu kirjastas Tartu Ülikooli kirjastus. Mahuka teose tõlkimist ja väljaandmist rahastasid Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutus MISA, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Eestis toimusid teose esitlused kahes, eesti ja vene keeles. Narvas, Tartu Ülikooli Narva kolledži keldrisaalis esinesid neljapäeval, 15. oktoobril Sirje Kiin ja Marina Tervonen ning Narva Kolledži õppejõud Szilard Toth ning Enda Trubok. Tartu Kirjanike Majas toimunud esitlusel kõnelesid 20. oktoobril Sirje Kiin ja kirjastaja Ivo Volt, Marina Tervonen luges oma tõlkeid Underi luulest. Tallinna Keskraamatukogus esinesid 21. oktoobril Sirje Kiin, Marina Tervonen, Boris Tuch, Igor Kotjuh, Marie Underi luulet luges eesti keeles näitleja Anu Lamp ja vene keeles luges oma Underi-tõlkeid Marina Tervonen. Viljandi linnaraamatukogus toimunud esitlusel kõnelesid 27. oktoobril Sirje Kiin ja Marina Tervonen.

  1. oktoobril kohtus Sirje Kiin Jõhvi keskkoolis vanemate klasside õpilaste ja kirjandusõpetajatega ning pidas loengu teemal, miks Marie Under ei saanud Nobeli preemiat.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Intellektuaal Unt?

Jälle on põhjust kõneleda Mati Undist.
„Painajalik sundmõte” (Tallinna Kirjanduskeskus, 2024) on ühelt poolt oluline publitsistikakogumik, mis ühendab kõiki Mati Undi aastail 1997–2005 Sirbis avaldatud kolumne, mida väljaandjad on avaldamiskoha järgi…

Kirjanik loeb. Maarja Pärtna

Kellel on ebavõrdses ühiskonnas õnne saada lugejaks, kellel kirjanikuks? See on minu jaoks isiklik küsimus, sest ma ei pea ligipääsu kirjandusele enesestmõiste­tavaks, vaid pigem vastupidi – selle juures…

Kirjanik loeb. Tõnis Tootsen

Päris esimene lugemisega seotud mälupilt, rohkem küll stressiolukord, viib mind Raasikule, vanavanemate juurde, kus emapoolne onu, toonases kõnepruugis Väike Jaan, katsus mind meeleheitlikult lugema õpetada. Olid mingid postkaartide moodi pildid…
Looming