Läti luuletaja Astrīde Ivaska, Eesti ja eestlaste jaoks lihtsalt meie armas sõber Astrid Ivask, suri 24. märtsil Riias. Ta oli sündinud sealsamas Riias Läti sõjaväe kindrali Mārtiņš Hartmanise peres. Tema isa represseeriti 1940. aastal ja perekond lahkus sõja jalust Saksamaale, kus Astrid lõpetas gümnaasiumi. Aastatel 1946—1949 õppis Astrid Marburgi Ülikoolis, mille lõpetas filoloogiamagistri kraadiga. Sealsamas Marburgis abiellus Astrid 1949. aastal Riia eestlase Ivar Ivaskiga ja samal aastal kolisid nad Minnesotasse USA-s, kus töötasid kuni 1967. aastani Northfieldis Püha Olafi kolledžis. Astrid Ivask oli raamatukoguhoidja Minnesota ülikooli kunstiosakonnas ning õpetas vene ja saksa keelt. Minnesotast kolisid Ivaskid Oklahomasse, kus Ivar Ivask hakkas toimetama ajakirja „World Literature Today”. Ivaskid kujundasid 1970.—1980. aastate jooksul Oklahomast rahvusvahelise kirjanduselu keskuse, osaledes seal maineka Neustadti kirjandusauhinna väljaandmisel ja korraldades konverentse hispaaniakeelse kirjanduse teemadel. 1991. aastal kolisid Ivaskid Fountainstowni Iirimaal, kus Ivar Ivask 1992. aastal suri. Oma abikaasa mälestuseks asutas Astrid Ivask Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Ivar Ivaski allfondi, millest jagatakse stipendiume eesti luuletajatele ja esseistidele.
Iirimaalt kolis Astrid Ivask tagasi sünnimaale — Riiga. Ta oli Läti PEN-klubi liige, Läti Kirjanike Liidu ja Iiri Kirjanike Liidu liige. 2001. aastal pälvis Astrid Ivask Läti Kolme Tähe IV klassi ordeni. Eesti Vabariik autasustas Astrid Ivaskit Valgetähe IV klassi teenetemärgiga 2007. aastal.
Astrid Ivask on töötanud läti pagulasajakirja „Jaunā Gaita” toimetuses ja ajakirja „Ceļa Zīmes” toimetuskolleegiumis. Tema luuletusi on trükis ilmunud alates 1959. aastast. Ta on avaldanud neli luulekogu, kaks valikkogu, proosalaaste, esseesid, luuletõlkeid ja retsensioone ning teinud kaastööd väljaandele Encyclopedia of World Literature in the XXth Century. Mitmed Läti heliloojad on komponeerinud muusikat Astrid Ivaski luulele. Eesti keeles on avaldatud Astrid Ivaski proosaraamat „Leiud” (tõlk. Ita Saks, LR 1996) ja koos Ivar Ivaskiga luulekogu „Rändav järv” (2002), mis sisaldab Astrid Ivaski luulet oma abikaasa, Ita Saksa, Viiu Härmi, Livia Viitoli ja Marie Underi tõlkes.
Sõbrad Eestis jäävad Astrid Ivaskit alati mäletama kui suurejoonelist, heldet ja päikselist naist ning kahe naaberrahva kultuurisidemete üht olulisemat kehastust.
Eesti Rahvuskultuuri Fond
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Kirjanike Liit
Lisa kommentaar