-
Triin Soomets: „Asjade omadused”.
„Verb”, 2013. 48 lk.
Kolmkümmend üheksa teksti. Kolmkümmend üheksa enamasti küllaltki, ent mitte liiga nappi ega kaugeltki mitte liiga sõnaohtrat tervikteost, mis kokku kaanetatuna annavad mineva aasta parimaks…
-
Olen välismaalastelt küsinud, kui populaarne on neil kodus Jaroslav Hašeki romaan „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”. Selgub, et see sõltub peaasjalikult kahest asjast. Esiteks, kas vastav maa on varem…
-
Indrek Hargla: „Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika”.
„Varrak”, Tallinn, 2014. 470 lk.
Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” ilmus 2010. aastal ja toona tutvustas kirjastus „Varrak” seda lugejatele „esimese eesti gooti…
-
Demokraatia, toetudes abstraktsetele kujutlustele õigusest ja õiglusest, mitte orgaaniliselt elukorraldustest võrsunud tavadele, kätkeb linnamoraali tungimist maale ja viimase hävitamist sellega.
Oswald Spengler, „Õhtumaa allakäik” (II kd., 4. ptk.)
Tunnen end nagu Makar…
-
9.—11. juulini korraldas Tartu NAK Juhan Liivi muuseumis Rupsi külas XV avatud kirjandusseminari „Lätete pääl”, mille teemaks oli sedakorda „Juhan Liiv, liivilikkus ja liigirikkus”. Ettekannetega esinesid Kaur Riismaa, Valdur Mikita,…
-
Michel Faber elab Šotimaal, ta on sündinud Hollandis, elanud Austraalias ning õppinud inglise keele ära alles siis, kui ta seitsmeaastasena koos vanematega Austraaliasse elama asus. Ta kirjutab inglise keeles, kuid…
-
Soome YLE maineka tõlkeauhinna Kääntökarhu 2014 pälvis Eeva Park, kes koostas luulekogumiku „8+8. Eesti ja Soome luulet. Suomalaista ja virolaista runoutta”. Esimest korda anti auhind luuleantoloogia eest, mille kaante vahel…
-
Pāvs Matsins: „Sinine kaardivägi”.
„Lepp ja Nagel”, 2013. 104 lk.
Reisikirjanduse õitseaeg on jõudnud loogilise jätkuni, mida kuulutasid kahe aasta eest ilmunud Urmas Vadi „Tagasi Eestisse” ja Mart Kivastiku „Vietnami retsept”. Välismaal…
-
Tammsaarel on Eesti riik, rahvas ja kultuur alati südamel olnud. Aga kui „Tões ja õiguses” ning mujal on need kõrvalteemaks, kammertooniks või püsikulissideks, siis kõnealuses lühikeses romaanis kujutab ta eesti…
-
Et rääkida inimese kohast päikese all, mis paistab XXI sajandi hakul, ei saa mööda demokraatiast. Vähe on mõisteid, mida rohkem pruugitakse, aga mille all mõeldakse erinevaid asju. Ühel pool on…
-
Miks üldse nemad, aga mitte näiteks Tolstoi ja Tammsaare — eepikud ju kõik kolm? Miks tundub just nende kahe kooskäsitlemine peaaegu et (wittgensteinlikult) ilmne? Selle tõenduseks on inspiratsioon, millest lähtuvad…
-
Pärast pikka rasket haigust suri Jüri Tuulik. Lõppes kirjanikutee, mille säravamate tähistena jäävad lugejatele meelde isiku- ja rahvapäraselt traagikat ja koomikat vaheldavad proosateosed, vaatajatele otse elust leitud karakteritega näidendid, kuulajatele…
-
Kuues Tallinna kirjandusfestival HeadRead toimus 28. maist 1. juunini Kirjanike Majas, Keskraamatukogus, Lastekirjanduse Keskuses, Kloostri Aidas, kohvikutes, tänavail ja parkides.
Festivali eelsündmusena korraldati 25. mail Kirjanike Majas kohtumine briti kirjaniku William…
-
Tšehhimaal lahkus 93. eluaastal kauaaegne eesti kirjanduse sõber ja viljakas tõlkija Naděžda Slabihoudová. Ta on tõlkinud tšehhi keelde A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” saaga. Ka Tammsaare „Elu ja armastus”,…
-
20. mail lehvisid Tartu ülikooli ees kuumalaines Islandi, Rootsi, Taani, Norra ja Eesti lipud. Oli ka põhjust. Tartusse oli kogunenud Põhjamaade täisesindus, et esitleda 28. aprillil lõpule jõudnud suurprojekti —…
-
2. juunil oli Londonis Tõnu Õnnepalu romaani „Raadio” (Radio, „Dalkey Archive Press”, tõlkija Adam Cullen) ingliskeelse tõlke esitlus.
3. juunil esitles Mika Keränen Tartu Kirjanduse Majas oma soomekeelset romaani Maaliviivalla („Väravajoonel”)…
-
Mina Johnny B
minevikus myyriga poksija
ja pea lõhkuja vastu tohutut myyri
nyyd sellesama myyri varjus istuja
ja selja sygaja vastu myyri
tulevikus myyri harjal troonija…
-
Sveta Grigorjeva: „Kes kardab sveta grigorjevat?”.
„Värske Rõhk”, [Tartu, 2013]. 88 lk.
Sveta Grigorjeva on vene nime ja eesti emakeelega luuletaja, kelle biograafia guugeldamine — EKL-is teda pole — annab tulemuseks, et…
-
Berk Vaher: „Sõnastamatu lend sõnades. Kirjutusi kirjandusest I”.
Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2014. 310 lk.
Tunnistagem kõigepealt: Berk Vaher ilukirjanikuna on üksjagu hermeetiline, jääb mulje, et ta kirjutab endale ja veel kellelegi,…
-
Elo Viiding: „Nõelad”.
„Tuum”, 2013. 80 lk.
1
Elo Viidingu isikupärane ilukirjanduslik looming on kutsunud aeg-ajalt esile kriitikute nurinat ja manitsusi. Mõni aasta tagasi arvustas Viidingu raamatut „Meie paremas maailmas” Lauri Sommer: „Kirjeldagem…
-
Livia Viitol: „Jutte ja novelle”.
„Libri Livoniae”, Tallinn, 2014. 135 lk.
Seda teost lugedes tuleb paljugi tuttav ette. Leidub nii Eeva Pargi ja Maimu Bergi lühiproosast tuttavaid nostalgilisi stseene nõukogudeajast (kummaline küll,…
-
Raamatukogu on nagu tempel. See on muidugi tüdimuseni korratud ja juba igivana troop, kuid praegusel ajal väga huvitavate konnotatsioonidega. Nimelt meenutavad mõned käimasolevad arutelud raamatukogude ja lugemise tuleviku üle vägagi…
-
1
„Hõu!”
Ta võpatas. Sellest hoolimata, et neil oli juba silmkontakt ja ta nägi, kuidas mees oma pilgu tema omasse haakis, mingist suuremast bussipeatusesse kogunenud seltskonnast irdus ning veidralt, külg ees, tema…
-
