Tšehhimaal lahkus 93. eluaastal kauaaegne eesti kirjanduse sõber ja viljakas tõlkija Naděžda Slabihoudová. Ta on tõlkinud tšehhi keelde A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” saaga. Ka Tammsaare „Elu ja armastus”, „Kõrb­oja peremees ja „Põrgupõhja uus vanapagan” on tšehhidele kättesaadavad tänu proua Nad’ale, nagu teda kutsuti. Tammsaare kõrval oli Naděžda Slabihoudová suur armastus August Gailit, kelle „Karget merd” tõlkija ise pidas üheks oma olulisemaks tööks.

Eesti keelest hakkas ta tõlkima alles möödunud sajandi 70. aastatel. Enne seda oli ta endale nime teinud tõlkijana vene keelest, vahendades tšehhidele nii Ilfi ja Petrovi, Dostojevskit, Maksim Gorkit kui ka Vassili Ivanovi ja Nikolai Leskovi.

Oma 90. sünnipäeva tähistas Na­děžda Slabihoudová 2012. aastal tunnustatud tõlkijale kohaselt — uue väljaandeni jõudsid Ilfi ja Petrovi värskendatud „Kaksteist tooli” ja „Kuldvasikas”.

Tõlkimist eesti keelest jätkas ta samuti kõrge eani. Viimasena ilmus 2011. aastal Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu”.

Naděžda Slabihoudová tundlik ja mänguline keelekasutus sobis eriti  lasteraamatute tõlkimiseks ja tema vahendatuna on tšehhi laste hulgas populaarseks saanud  „Eesti rahva ennemuistsed jutud”, Eno Raua „Naksitrallid” ja Aino Perviku „Arabella”.

Mängulisus ja lustlik meel ei jätnud teda kunagi maha, olgu siis sõpradele kaarte pannes ja tulevikku ennustades, koduseid napse laagerdades või vaimukaid tõlkevariante kaaludes ning põnevaid kalambuure luues.

Arnold Rüütel tunnustas 2004. aastal Naděžda Slabihoudovád Maarjamaa Ristiga. Mullu oli eakas tõlkija Tšehhi Vabariigi riikliku tõlkepreemia nominent elutöö eest.

Teda jäävad leinama koos tema poja Paveli ja tütre Nad’aga tšehhi estofiilid ja eesti kirjarahvas, kelle teoseid ta vahendas ja kelle tööd tutvustas rohkearvulistes ülevaateartiklites ja 1997. aastal ilmunud „Eesti kirjanduse lühiülevaates” (kordustrükk 2003).

Eesti-tšehhi kirjandussõprade nimel Küllike Tohver