
„Ma luuletan kõige paremini siis, kui mul on hing õlekõrrega kaelas,” on Enno öelnud Ellale pärast nende tutvumise algust selle…

Ma võisin olla kuskil teises-kolmandas klassis, kui pidin kirjandustundi kaasa võtma lemmikraamatu ja pettunult teiste laste „Miki Hiiri” nägin. No…

Väljend „sisepagulane” on eesti kultuuris kummaline nähtus. Selle tähendus oleks nagu selge – pagulane oma riigis –, ometi pole päris…

Riste Sofie Käär (sünd 2003) on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka kriitikat, avaldanud seda kultuuriväljaannetes, nagu Looming, Vikerkaar, Värske…

Meeldib mõelda, et kirjanik hakkas minus välja kujunema kohe sündides, kirjutasin ju ka oma raamatu „Suusamütsi tutt” tiitellehele „luuletusi aastatest…

Paljud Jüri Talveti luuletused on sündinud reisil või saanud inspiratsiooni reisist. Näeme seda juba luuletuste pealkirjadest, para- ja peritekstidest, näiteks…

Madis Kõivu jaoks oli eriline aeg taeva õhtune värvumine loojangukollaseks. Lihtsustav oleks öelda, et ta kartis seda. Ei, kuid mingil…

Sissejuhatus
Madis Kõiv on tuntud eelkõige füüsiku ja mõtleja, aga ka näidendite, eksperimentaalsete lühjuttude, paari krüptilise romaani ja kuue köite sugestiivsete…

Huvitav, kas ma oleksin sama inimene ilma raamatuteta?
Kindlasti ei oleks ma samasugune inimene, aga võib-olla oleksin üdi poolest sama? Erineksid…
Kunagi väga ammu elas kuningatütar,kes armastas lund süüa. Ta teadis, etkõik kuningatütred, kes söövad liigapalju lund, saavad ükskord ka ise lu-
meks, kas ta seda tahtiski. Ühel päe-val oli ta valge lumi. Ja kevadel ka-dus veeks, nagu ikka lumi, keegi eiosanud kuningatütart otsida, aga sina,
kas tuleb…
Eestikeelse raamatu teadaoleva sünnihetke 500. aastapäeva puhul palus Looming mul mõtiskleda enda kui bibliofiili teemal. Bibliofiilia on haruldaste ja väärtuslike raamatute kogumine. Minu fookus on pisut mujal ja pisut laiem, traditsiooniline bibliofiilia jääb sellesse üksnes ositi. Tõsi, see osa on suur. Seda näitab juba asjaolu,…
1907. aastal toimusid vastse pagulase Friedebert Mihkelsoni – Tuglasena hakatakse teda laiemalt tundma 1909. aastast – elukäigu vaatenurgast kaks olulist sündmust. Septembrikuus sai ta õnneliku juhuse kaudu kostiliseks riidekaupmees R. G. Ålanderi majja Helsingi lähedal Oulunkyläs.[1] Ålanderite perekond kujunes noorele mehele tema rännakuaastatel omamoodi „asenduspereks”, kus teda ikka oodati.[2] Hingeliselt…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.