Artiklid
-
„Diktatuuri küüsist on pääsemas üks maa…”
Tormilised on nende aastate kohta vähe öeldud. Pigem on see orkaan, mis Eestit ja laiemalt Ida-Euroopat tabab.
Nõukogude Liidus algab juhtide karussell. 1984. aasta alguses sureb Juri Andropov ja uueks peasekretäriks saab Konstantin Tšernenko, kes sureb 1985. aasta alguses. Järgmiseks liidriks tõuseb Mihhail Gorbatšov, kes kuulutab 1986….
-
Ehaseni armõhõni
Millal oligi jõudnud kuluda sada aastat. . . .
Eha Lättemäega (2. IX 1922 – 14. XII 2012) tutvustas mind Lennart Jürgenson. 2003. aasta kevadel saatis Eha, see ajatu olend, mulle synnipäevaks oma viimaseks jäänud kogu „Õhtune jalutuskäik / Iltakävelyllä”. Mina vastasin sygisel „Nõidade õrnusega”. Läksin talle Lastekodu tänavale kylla – ta yhetoaline…
-
Intervjuu: Kuulen iga lauset
Tere, I. K.!
Tere, I. K.!
Nii tavaliselt algavad meie vestlused – linnas, chat’is, telefonis.
Indrek Koff oskab üllatada. Ta on aktiivne sotsiaalmeedias, ent ühtlasi hästi distsiplineeritud keeruliste tekstide tõlkija. Temaga seostuvad kergus, vimka, nali, aga samas ka püsivus, süvenemine, vastutus. Temast kuuleme palju, ent ometi teame temast suhteliselt…
-
Salapärasest ookeanist kanasupini ja vastupidi
Tõde ei juhtu, see lihtsalt on.Hopi tarkus
Tuul, taevaste tuul, tule alla,üks liblikas koju vii.Viivi Luik
Aeg kergitada saladustelt katted
Kai Aareleiu proosatööde tähenduslike märksõnade seas on minevik ja juured, mälu ja foto, elu, armastus ja surm, tõelus ja fiktsioon, muusika ja vaikus. Ja nende kõrval ka –…
-
Miks me oleme loomingulised?
Nägin ETV-st Hermann Vaske dokki „Miks me loomingulised oleme?” („Why Are We Creative: The Centipede’s Dilemma”, 2018), mis pani kaasa mõtlema. Doki ülesehitus oli lihtne. Autor vestles kolmkümmend aastat tagasi sõbraga, kes esitas talle küsimuse „Miks me loomingulised oleme?”, ning käivitus. Järgmistel kümnenditel käis Vaske…
-
Liblikas, kes lendas liiga lähedale
Nagu Heinrich Holla ja Illimar Koonen „Via regias”, nii astuvad Mati Unt ja Kuno Otsus – kuidas neid ka poleks prototüüpidena vastastikku tembitud – 1962. aasta sügisel Tartu Riiklikku Ülikooli eesti filoloogiat õppima. (Mati klassikaaslane Tõnu Kõiv astub prantsuse filoloogiasse – see tänapäeval ilmselt vähetuntud mees, suur teatrifänn, tõlkis…
-
… ja seitsmekümnendad
1973. aastal ei juhtunud midagi pöördelist. Oli küll Watergate’i skandaal, aga see oli rohkem USA siseasi. Maailm siiski muutub. Euroopas ja USA-s asendub optimism pessimismiga ja kontrakultuur konservatiivsusega. Kuulutatakse postmodernistliku ühiskonna algust, milles pidavat puuduma modernismiaja „suured narratiivid” ning mida iseloomustavat killustumine, vähemuste, ajaviitelisuse ja…
-
Uue lugeja sünd
Käesoleva aastatuhande alguses ilmus Marek Tamme taktikepi all üks oluline eestindus: prantsuse kirjandusteoreetiku Roland Barthes’i kirjutiste kogumik „Autori surm” (2002). Kogumiku nimitekst, mille eestikeelne versioon oli esmalt ilmavalgust näinud neli aastat varem siinse ajakirja kaante vahel, lõppeb efektselt: „. . . . lugeja sünni hinnaks on Autori surm.”[1]
Barthes’i…
-
Kirjanduslikud kohtud (II)
Maailma- ja vabadussõja ajal oli kirjanduslikus kohtupidamises kuueaastane paus.[1] 1921. aastal ületasid aga taas uudisekünnise kolm sedalaadi üritust. Kümnendi saab jagada kaheks. Aastail 1921–1926 oli kirjanduslikke kohtuid pigem harva ning materjali valik jagunes üsna võrdselt eesti ja väliskirjanduse vahel. Alates 1927. aastast muutusid need ettevõtmised…
-
Kirjanik loeb. Lilli Luuk
Oli esimesi tõeliselt suviseid pühapäevi, kui jalutasime koos ühe tõlkijaga (imelised, asendamatud inimesed on need tõlkijad!) Käsmus mere ääres. Rääkisime,…
-
Algupärase noor(te)kirjanduse tuumi ja veeri
Siinses ülevaates keskendun selle sajandi eesti noortekirjandusele, peamiselt küll viimase tosina aasta (2010–2021) raamatuvirna inventuurile. Teemat lahates osutub möödapääsmatuks lõimida käsitlusse ka teoreetiline vaatenurk ja tõstatada mõned vaidlusküsimused, millest pole noortekirjanduse puhul pääsu. Ennekõike on fookuses noortekirjanduse taustad, funktsioonid ja žanrid, mõistagi kõnekamad kodumaised autorid…
-
Mälestusi Tartu NAK-i aegadest
1977. aasta suvel lahkusin omal soovil Eesti Põllumajanduse Akadeemiast, kus olin maaparandusinseneriks õppinud, ja hakkasin sügisel rohelise tekli asemel kandma ülikooli sinist. Oma EPA kogemuste põhjal olen kirjutanud lühiromaani „Elu parimal aasal”. Pealkirja valisin sõnad nii, et esitähed annaksid kokku EPA. Üritasin viidata sellele, et…
