Kui tahta kirjeldada inimest, kirjeldame ühtaegu ka ajavaimu. Samuti on põlvkondade ja nende suhetega: oleme paratamatult ära määratud meid ümbritsevast vaimsest ruumist. Millist põlvkondadevahelist suhtlemist kujundab meie praegune ajavaim? Ehk teisisõnu: millistes seostes on kultuuril lootust jätkuda?
Tänase ajastu tunnusjoonteks on nimetatud individualismi, piiride hajumist, suurte…
Nägin unes, et olen üks esimesi inimesi maailmas, kõrge mäe tipus, neljale kaetud laua kõrval. Toolid olid üllatavalt rabedad ja punaseruuduline laudlina tugevalt plekiline. Õhtusöögiks olid sätitud tühjad taldrikud.
Minu ümber oli kuristik ja kaos. Mäeahelikud ja pilved sulandusid üksteisesse nagu vahutav müür. Seal oli lainetav…

Ajal, mil tegelikkus nõuab häälekamalt tähelepanu kui kunagi varem, võib ilukirjanduse lugemine näida iganenud praktikana. Tegelikkus on fantastilisem ja muljeterohkem…

Toomas Raudam on kirjanik, kes ujub alati vastuvoolu. Mõnes mõttes võikski kirjanik kui amet või kutsumus olla vastuvoolu ujuja. Voogame…

Olen aastakümnete jooksul lugenud päris palju raamatuid, märkimisväärsest hulgast neist ka kirjutanud, aga ikka ei saa mul raamatutest küllalt, pigem…
„Loomingu” uue kümneaastaku algus 1963. aastal toob taas suuri sündmusi. Kaks meest peavad kõned, mille põhilaused lähevad ajalukku: Martin Luther Kingi „I have a dream” ja John Kennedy „Ich bin ein Berliner”. Sama aasta 22. novembril Kennedy mõrvatakse. Aga vähemalt sama olulised on kaks sündmust muusikas,…
Küllap on teil mõnikord elus ette tulnud kohtuda kusagil välismaal inimesega, kes teile tunnistab, et olete esimene eestlane, keda tal on õnnestunud oma ihusilmaga näha. Neil puhkudel võib juhtuda, et olete kõige otsesemalt tunnistajaks mütologiseeritud eestlusele ning asute ise selle keskmes – muidugi juhul, kui Eesti…
Nagu iga märk, koosneb ka sümbol kolmest tegurist: tajutavast tähistusest, tähistatavast esemest ja tähendusest. Näiteks õuna pilt tähistab esiteks tegelikkuses eksisteerivat puuvilja ja teiseks teadvuses toimetavat mõistet ‘õun’. Sõna „tank” tähistab esiteks tegelikkuses eksisteerivat sõjamasinat ja teiseks teadvuses toimetavat mõistet ‘tank’.
Kuid mitte iga märk pole…

Elu jooksul olen harjunud omaks pidama paljusid uksi, millest on aastate kaupa sisse ja välja käidud. . . .
1 Hasso eksib, minul on õigus! Kas või seetõttu, et kirjanduse lugu ei ole ennekõike elavate lugu. Kirjanduse lugu on ju ikka suurte surnute lugu. Ja kirjanduse olevikki on just selline, nagu praegune kõneleb olnuga, sest olnu on ikka veel täna. Viiekümnendad, kuuekümnendad ja seitsmekümnendad…
1 Kirjandus on ühiskond. Ta ei peegelda ühiskonda, ei teeni seda, ei üldista ega anna läbilõiget. Kirjandus ongi ühiskond ise, sest ühiskond pole kunagi tervik, vaid koosneb osadest, mida ei saa kokku liita: selleks on nad liiga omaette, ja omaette-olemine oleneb alati teistest, sest üksi…
Viimaste kümnendite eesti teatrit iseloomustab nihe postdramaatilisuse suunas. Vastsete lavavormide esilekerkimisega käsikäes on vähenenud traditsiooniliste näidendite roll ja teisenenud teatritekstide loomise viisid. Räägitud on teatrikunsti emantsipeerumisest, väljamurdmisest kirjandusele tugineva kunstiliigi staatusest. Teatripilt on seejuures vaieldamatult värskenenud, ajakohasem ja mitmetahulisem. Sõnalavastuste segunemine etenduskunstidega ja erinevaid etendusliike…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.