Toeta

Artiklid

  • Kaupo Meiel

    Õpetlikke ülestähendusi kõuts Vaska sulest

     

     

     

     

    Olev Remsu: „Väikelinna baabad”.

    „Tänapäev”, 2017. 144 lk.

     

    Olev Remsu produktiivsust ja loomeindu arvestades kujutan elavalt ette, kuidas ta hommikukohvi juues Haapsalus aknast välja vaatas, aiaposti otsas lebavat kassi nägi ja sellest tõukudes romaani otsustas kirjutada. Õhtuse teejoomise ajaks oli „Väikelinna baabade” käsikiri valmis ja päeva võis…

  • Ly Lestberg

    Elusana püsimise diskreetne ilu

     

     

    Jaak Jõerüüdi „Muutliku” impressioone

     Raamat „Muutlik” (2010) jäi silma tagasihoidlikkusega — askeetlikult hallis tonaalsuses väljapeetud kaanepildis miski otsekui viitas iselaadselt ruumilisele tihedusele selle sisus. (Hall omandab enda kõrval oleva värvuse tonaalsuse. Halliga segunedes omandavad paljud värvid eriliselt võluvaid tuhme, murtud või sametisi värvivarjundeid.) Olin seda raamatut…

  • Hannes Korjus

    Don Alfredo eestlus

       aastal avaldas läti luuletaja ja tõlkija Uldis Bērziņš (snd 1944) poeemi „Mälestusmärk Don Alfredole” (1973—1975), mille pühendas Alfreds Ķempele (1890—1967), eesti kirjanduse läti keelde tõlkijale.[1] Ķempe oli ka ajalehe „Läti Eestlane” (ilmus 1928) vastutav toimetaja ja väljaandja, 1920. aastatel Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise…

  • Kätlin Kaldmaa

    Kiri noorele luuletajale

       

     

    Joanna Ellmann: „Olemise maa”.

    „Omailm”, 2017. 80 lk.

     

    Tere, noor luuletaja!

     

    Kõigepealt tahan kinnitada, et olen su raamatut lugenud. Sealjuures mitte üks kord lehitsenud, vaid mitu korda lugenud, tõepoolest lugenud, olen oma kaasaelamise mootori ikka ja jälle täisvõimsusel tööle pannud, et „Olemise maa” siseteljeni jõuda. Olen üritanud…

  • Mart Juur

    Ühes väikses Eesti linnas

     

     

     

     

     

    Eelmise aastasaja 70. aastate lõpus lasti seda laulu raadios sageli. „Viis: Rein Rannap, sõnad: Juhan Viiding. Esitab ansambel Rein Rannapi juhtimisel, solist Tajo Kadajas,” ütles teadustaja. Ansambli nimi oli „Noor Eesti”, aga raadios seda öelda ei tohtinud.

    Laul oli kodulinnast, tuttavatest paikadest, seega justkui minust endast….

  • Henn-Kaarel Hellat 5. IV 1932 — 13. X 2017

       Ärge tundke minust puudust, mu sõbrad!

    Henn-Kaarel Hellat

     Kõik teavad, et Henn-Kaarel Hellat on andnud meile sõna „ulme” ja eesti esimese ulmeromaani „Naiste maailm”. Vähem on kõneldud Hellati osast Tartu kirjanikele Vanemuise tänava maja KGB-lt tagasivõitmisel. Ta pani sellesse palju vaimujõudu ja energiat, pidades seda oma…

  • Olev Remsu

    Lugu kõigest

        Tarmo Teder: „Kuuskümmend aastat hiljem. Mõtuse Jaani elu ja inimesed”.Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 678 lk. Ma tean seda kihku — kirjutada kõik ära. Kõik! Sest miks on üks inimene/asi/juhtum halvem, miks peab tema/see loost välja jääma? Tarmo Teder pole vist midagi välja jätnud, ta on absoluutsele…

  • Rein Põder

    Pikk tagasitulek

     

     

     

     

    Merike Õim: „Kirja vahetaja”.

    „Menu Kirjastus”, 2017. 116 lk.

     

    See oli kaugel ja muutlikul 1985. aastal, kui kirjastuses „Eesti Raamat” ilmus sarjas „Noored autorid” Merike Õimu, mitte just väga noore autori debüütluulekogu, millel oli omapärane pealkiri „Väljakuid ja võlvikäike”. Juba see pealkiri jäi kuidagi rohkem meelde…

  • Ülo Mattheus

    Post-truth, post-moral ehk tõde on õudne

     

     

     

     

    Tõejärgne on mõiste, mis mulle eriti ei meeldi. Niisugust aega, kui tõde on olnud defineeritav, pole ju kunagi olnud. Seega ei ole ka selle järgset aega. Pigem kirjeldab see mõiste ühiskonna seisundit, kus informatsiooni ülekülluses pole enam võimalik tõeseid väiteid ebatõestest eristada. Tõeste väidete kõrval…

  • Jüri Kallas

    Romaan selle sõna parimas tähenduses

        Mehis Tulk: „Foogt”.„Varrak”, 2017. 464 lk. Eesti lugeja huvi ajaloo ja ajalookirjanduse vastu paistab olevat piiritu, vähemasti raamatupoodides avaneva pildi põhjal. Pisut nukram on, et see huvi piirdub suuresti vaid Teise maailmasõja ja selle ümber toimunuga. Ajalooline ilukirjandus lisab siia veel keskaja ja muistse vabadusvõitluse. Pean…

  • Cornelius Hasselblatt

    See ei ole arvustus

        Aija Sakova: „Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004—2017”. Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 255 lk. Arvustuse kirjutamist tuleks alustada algusest (nagu kõike), aga ma ei tea, kus (või milline) see täpselt on. Nii et tahes-tahtmata pean ma mõtlema paksule romaanile, mis on mul praegu öökapil…

  • Viljo Anslan

        Pärast pikaajalist haigust suri 28. oktoobril Eesti Kirjanike Liidu liige Viljo Anslan.Viljo Anslani kutsus meri: aastakümneid sõitis ta merd pootsmanina kala- ja kaubalaevadel. Meri ja meresõidud on ka Viljo Anslani romaanide, reisikirjade ja muude kirjutiste sisuks. Tema tekste hakati avaldama 1960. aastate alguses ja sellest…

Looming