„Loomingu” septembrinumbris ilmunud artikli „Anne Valmast mälestades” autor on Janika Kronberg. Palume Peeter Oleskilt ja lugejatelt eksituse pärast vabandust. „Loomingu” toimetus
Armin Kõomägi: „Minu erootika saladus”.
„Sebastian Loeb”, 2017. 238 lk.
Kui lugeja on üle saanud pealkirja ootamatust sarnasusest staararvaja Mihkel Kunnuse teose pealkirjaga „Minu eugeenika saladus”, kulgeb lugemine mõne üksiku takistusega üsna ladusalt. Pealkiri on tegelikult ju aus, kui suhtuda (nagu me ikka suhtume) arvestatava ettevaatusega…
Keiti Vilms: „@keitivilms. Eesti esimene säutsukogumik”.„Tänapäev”, 2017. 174 lk. Ma pole oma silmaga näinud, kes või mis see Twitter on, aga tundub, et pikka juttu seal ajada ei lasta. On sellised lühikese jutu mehed. Ja naised. Iseenesest on igasuguse mõtte etteantud vormi painutamine kirjutavale inimesele väga…
Kas mäletad? Aga kuidas sa mäletad? Mille varal või abil sa mäletad, kas piltide, kirjade, lõhnade, helide või unenägude tõukel või toetusel? Ja mida sa mäletad suurtest, elu muutvatest sündmustest, nagu põgenemine kodumaalt: kas tulekahju kuma silmapiiril, klaasikilde põrandal või lahtiselt hingedel kiiksuvat ust majas,…
* Milliseid suurepäraseid võimalusi kätkeb endas haavatud õhtuvaikus! * Täna koju tulles leidsin oma maja tohutult ilusa. Loojuva päikese kiirtes, punakasrohelises vaikuses oli ta nagu etteheide, nagu meeldetuletus elu võimalikkusest. Mitte kunagi varem polnud ma seda tähele pannud. Aga täna. . . .Oli tuulevaikne, ei mingeid helisid, vaid kurvavõitu Päike lõpetas…
Astrid Ivask: „Mere silmad”. Tõlkinud Livia Viitol.
„Libri Livoniae”, 2016. 112 lk.
augustil 2016 oli suure läti luuletaja Astrid Ivaski 90. sünniaastapäev. Lätipäraselt kõlab tema nimi Astrīde Helena Ivaska, neiupõlvenimega Hartmane. Ei puudunud palju, et tema, tõeline maailmakirjanduse daam, oleks ka ise saanud veel olla oma…
Elo Viiding: „Lühikesed ja lihtsad lood”.
„Loomingu Raamatukogu”, 2016, nr 33. 68 lk.
Elo Viidingu uuel novellikogul „Lühikesed ja lihtsad lood” on tabav juba pealkiri: eks ole lood tõepoolest, nagu raamatut avades näha, lühikesed, lühematele neist kulub kõigest kaks-kolm lehekülge. Aga kas need ka lihtsad on, seda…
TOOMAS HAUG: Kui tohib, siis kõigepealt midagi isiklikumat. Te alustasite eesti filoloogina, liikusite edasi klassikalisse filoloogiasse ja siis ülikooli usuteaduskonda. Olete kirikuloo õppetoolis patristika ja klassikaliste keelte lektor. Mis teid juhtis — eesti filoloogia juurest teoloogia juurde?
MARJU LEPAJÕE: Võib öelda — ja piinlikkuseta —, et…
Tartus. Nii Supilinna kui Karlova teede ääred on täitunud autodega. Igaühel on nüüd auto. Ja see pole iseenesest halb. Halb on see, et ei näe enam linna. Seda vana ja puust linna pole enam näha autode varjust. Veel mõnda aega tagasi sai nautida ka teist…
Kerge kummardus
Maimu Bergi poole
Ühel neljapäeva hilisel pealelõunal tuli adjutant, kolonel Leinonen Tamminiemis Kekkose kabinetti, kus too rahulikult diivanil puhkas ja pärast päevatööd ajalehti luges.
„Härra president, telefonil on maavanem Hillilä ja tahab teiega rääkida.”
„Pääjohtaja, Leinonen, pääjohtaja. Mis ta tahab?”…
Krzysztof Zanussi filmis „Imperatiiv” palub noor matemaatikaprofessor Jumalat: „Läkita mulle märguanne!” Mispeale vastasmaja katuselt libiseb lumelaam. „Ah,” puhkeb noor mees naerma, „see on ju ainult füüsika!” — Üks on fakt — ja teine tõlgendus.Kaur Kenderi õigeksmõist kohtus on nüüd fakt. Aga tõlgendus? Mida see tähendab,…
Freddy Grenzmann: „Sigalind”.
„;paranoia”, 2017. 106 lk.
Kui keegi veel ei tea, siis olgu öeldud, et Freddy (Grenzmann) on üks Eesti pungi postripoisse, ansamblite Anonüümne AK (1986—u 1989) ja Psühhoterror (asutatud 1991) solist ning laulusõnade kirjutaja. Tema debüütluuleraamatu ilmumine on ühtepidi ootuspärane, ent tekitab ka küsimusi,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.