Artiklid
-
Eduards Veidenbaums — kas Läti Juhan Liiv?
Juhtus nii, et just Juhan Liivi 150. juubeliaastal sai valmis minu tõlkeraamat läti klassiku Eduards Veidenbaumsi luulega.[1] Veidenbaumsi (1867—1892) puhul võib julgelt öelda, et ta on Juhan Liiviga (1864—1913) ühe aja mees, sest Eduards sündis kõigest kolm aastat Juhanist hiljem.
Kuivõrd mõlemast luuletajast on kõneldud kui…
-
Kus on meie Liiv?
Tõeline sügispäev Alatskivil ja Kallastel. Magasin kaua, tegin süüa, kuuma teed ja putru. Hommik oli hall, alles õhtul, päikseloojangu ajal tuli päike ja tuli sinine. Vaatasin viivuks aknast välja ja nägin: kuldses valguses põllud, kuldses valguses puud. Panin riidesse ja kiirustasin välja, et seda kõike…
-
Naise koht inimesteta maailmas
Armin Kõomägi: „Lui Vutoon”.
„Tuum”, 2015. 285 lk.
Olgu kõigepealt öeldud, et ma ei ole lugenud Jens Sigsgaardi ja Arne Ungermanni lasteraamatut „Palle üksi maailmas”, nii et korralikku tugipunkti, millele toetudes Armin Kõomäe „Lui Vutoon” paigast nihutada, mul pole. Palle kohta leidsin järgmise teabe: „Palle läheb kommipoodi…
-
ENN VETEMAA ÖISED VÄLGATUSED
Enn Vetemaa: „Hambad viskiklaasis. Ühe möödunud sajandi mehe värsse 2013—2014”.
„Tänapäev”, 2015. 112 lk.
Enn Vetemaa on loomulikult klassik. Kirjanduslooliselt kassetipõlvkonda paigutatu, kes debüteeris luuletustega ajalehes „Noorte Hääl” juba 1958. aastal. Seda on Vetemaa aina maininud, et teda juhatas luuletamise teeotsale kokkupuude arbujate loominguga, just Alveri, Kangro…
-
Ruutkilomeeter ajalugu
Rein Raud: „Täiusliku lause surm”.
„Mustvalge”, 2015. 175 lk.
Rein Raua ilukirjanduslik väli on saanud lisandust lähiajalugu käsitleva romaaniga „Täiusliku lause surm”, milles äratundmine, tõlgendamine, mõistmine, aga ka kõigi nende nähtuste nurjumine moodustavad olulise osa. Võime alustuseks mõelda sellele, kuidas 1980-ndate eluolu ehk Nõukogude Liidu lõpuaastad on…
-
ISIKLIKU JA GLOBAALSE TOTRUSE PIIRIL
Lauriito Meriloo: „Triibuline elu”.
„JI”, 2015. 100 lk.
„Jutulõng on katkestatud lõng,” väidab tuntud Tartu psühhopaat ja luuletaja Psaiko. Lauriito Meriloo proosadebüüdi jutulõng on silmapaistvalt katkendlik, saja lehekülje peale mahub tervelt 37 lookest ning mingit ühist suunda või stiili nad ei moodusta. Kaasaegses määratus infoväljas, milles keskmine…
-
Primitiivsuse ühtne väljateooria
I
Maailma asjad hakkavad teataval hetkel peas kobaraid moodustama ja ärgitavad oma ühisosa mõtestama. Järgnevalt olengi üritanud jälitada üht fenomeni, mis mind ammuilma intrigeerinud. Selleks kirjeldan esmalt selle ilminguid erinevates sfäärides. Näited pärinevad vahel kirjandusest, sest seal on need ilmekad ja suhteliselt paljudele tuntud. Loomulikult pole…
-
Kroonikat
detsembril Tartu Kirjanduse Majas toimunud kirjanduslikul teisipäeval „Käsmu kordused” esitasid Marju Lepajõe, Janika Päll ja Amar Annus Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni sügiskooli jaoks valminud ettekandeid. 2. detsembri kirjanduslikul kolmapäeval „Kirjanduslik kolapäev” esinesid Asko Künnap, Maarja Kangro, Karl Martin Sinijärv, Veronika Kivisilla, Kätlin Kaldmaa, Indrek Koff,…
-
Kirjanduslinn
Edinburgh, Melbourne, Iowa City, Dublin, Reykjavík, Norwich, Kraków, Heidelberg, Dunedin, Granada, Praha, Bagdad, Barcelona, Ljubljana, Lviv, Montevideo, Nottingham, Óbidos, Uljanovsk.
Ja Tartu.
Alates 11. detsembrist 2015 kuulub Tartu võrdväärselt teiste nimetatutega UNESCO loovlinnade võrgustikku. Seltskond on hea ja eripalgeline, mõne linna puhul kirjandusega seos hoobilt enam kui…
-
Mina olen ka loodus
Tõnis Vilu (sünd. 1988) on avaldanud neli teost: luulekogud „Oh seda päikest” („Värske Rõhk”, 2013), „Ilma” („Tuum”, 2014) ja „Uus eesti aed” (ilmunud veebis,[1] 2015) ning romaani vabavärsis „Igavene kevad” („Tuum”, 2015). Vilu kaitses 2014 magistrikraadi Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse alal ja töötab ajakirjas „Värske…
-
luule
Luba mul väriseda palavikus
luba mul puudutada õit
ka läbi läbimatute hangede
hangunud rajuilmade
ristuvate rägastike
luba mul puudutada õit…
-
Elamise talumatu tuimus
Mare Sabolotny: „Mida silm ei seleta”.
„;paranoia”, 2015. 318 lk.
„Me sööme liiga hästi. Me oleme liiga pirtsakaks läinud. Tegelikult peaks mõned päevad sööma riisi ketšupiga,” teatab Maria enesekindlalt.
„Mulle ei meeldi ketšup. Pealegi, mida me siis endale nii peent lubame? Puuviljad on tegelikult kõige kallimad, aga nendeta…
