Toeta

Artiklid

  • Kroonikat

     

    3. jaanuaril esitles kirjastus „;paranoia” KUMU kunstimuuseumis Roomet Jakapi teksti ja Mihkel Kleisi piltidega värvimisraamatut „TKUN ORHA PNUL — Värvi oma mõistus üle”. Lisaks nimetatutele esines Jaan Malin ehk Luulur, muusikat tegi Taavi Tulev.

    8. jaanuaril valiti ajakirja „Looming” uueks peatoimetajaks Janika Kronberg.

    9. jaanuaril avati Tartu…

  • Margus Konnula

    Eduards Veidenbaums — kas Läti Juhan Liiv?

     

     

    Juhtus nii, et just Juhan Liivi 150. juubeliaastal sai valmis minu tõlkeraamat läti klassiku Eduards Veidenbaumsi luulega.[1] Veidenbaumsi (1867—1892) puhul võib julgelt öelda, et ta on Juhan Liiviga (1864—1913) ühe aja mees, sest Eduards sündis kõigest kolm aastat Juhanist hiljem.

    Kuivõrd mõlemast luuletajast on kõneldud kui…

  • Juhan Hellerma

    Kus on meie Liiv?

     

     

    Tõeline sügispäev Alatskivil ja Kallastel. Magasin kaua, tegin süüa, kuuma teed ja putru. Hommik oli hall, alles õhtul, päikseloojangu ajal tuli päike ja tuli sinine. Vaatasin viivuks aknast välja ja nägin: kuldses valguses põllud, kuldses valguses puud. Panin riidesse ja kiirustasin välja, et seda kõike…

  • Vahur Afanasjev

    Naise koht inimesteta maailmas

     

     

    Armin Kõomägi: „Lui Vutoon”.

    „Tuum”, 2015. 285 lk.

     

    Olgu kõigepealt öeldud, et ma ei ole lugenud Jens Sigsgaardi ja Arne Ungermanni lasteraamatut „Palle üksi maailmas”, nii et korralikku tugipunkti, millele toetudes Armin Kõomäe „Lui Vutoon” paigast nihutada, mul pole. Palle kohta leidsin järgmise teabe: „Palle läheb kommipoodi…

  • Jaak Urmet

    ENN VETEMAA ÖISED VÄLGATUSED

     

     

    Enn Vetemaa: „Hambad viskiklaasis. Ühe möödunud sajandi mehe värsse 2013—2014”.

    „Tänapäev”, 2015. 112 lk.

     

    Enn Vetemaa on loomulikult klassik. Kirjanduslooliselt kassetipõlvkonda paigutatu, kes debüteeris luuletustega ajalehes „Noorte Hääl” juba 1958. aastal. Seda on Vetemaa aina maininud, et teda juhatas luuletamise teeotsale kokkupuude arbujate loominguga, just Alveri, Kangro…

  • Märten Rattasepp

    Ruutkilomeeter ajalugu

     

     

    Rein Raud: „Täiusliku lause surm”.

    „Mustvalge”, 2015. 175 lk.

     

    Rein Raua ilukirjanduslik väli on saanud lisandust lähiajalugu käsitleva romaaniga „Täiusliku lause surm”, milles äratundmine, tõlgendamine, mõistmine, aga ka kõigi nende nähtuste nurjumine moodustavad olulise osa. Võime alustuseks mõelda sellele, kuidas 1980-ndate eluolu ehk Nõukogude Liidu lõpuaastad on…

  • Veiko Märka

    ISIKLIKU JA GLOBAALSE TOTRUSE PIIRIL

     

     

     

    Lauriito Meriloo: „Triibuline elu”.

    „JI”, 2015. 100 lk.

     

    „Jutulõng on katkestatud lõng,” väidab tuntud Tartu psühhopaat ja luuletaja Psaiko. Lauriito Meriloo proosa­debüüdi jutulõng on silmapaistvalt katkendlik, saja lehekülje peale mahub tervelt 37 lookest ning mingit ühist suunda või stiili nad ei moodusta. Kaasaegses määratus infoväljas, milles keskmine…

  • Mihkel Mutt

    Primitiivsuse ühtne väljateooria

     

     

    I

    Maailma asjad hakkavad teataval hetkel peas kobaraid moodustama ja ärgitavad oma ühisosa mõtestama. Järgnevalt olengi üritanud jälitada üht fenomeni, mis mind ammuilma intrigeerinud. Selleks kirjeldan esmalt selle ilminguid erinevates sfäärides. Näited pärinevad vahel kirjandusest, sest seal on need ilmekad ja suhteliselt paljudele tuntud. Loomulikult pole…

  • Kroonikat

    detsembril Tartu Kirjanduse Majas toimunud kirjanduslikul teisipäeval „Käsmu kordused” esitasid Marju Lepajõe, Janika Päll ja Amar Annus Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni sügiskooli jaoks valminud ettekandeid. 2. detsembri kirjanduslikul kolmapäeval „Kirjanduslik kolapäev” esinesid Asko Künnap, Maarja Kangro, Karl Martin Sinijärv, Veronika Kivisilla, Kätlin Kaldmaa, Indrek Koff,…

  • Janika Kronberg

    Kirjanduslinn

     

     

    Edinburgh, Melbourne, Iowa City, Dublin, Reykjavík, Norwich, Kraków, Heidelberg, Dunedin, Granada, Praha, Bagdad, Barcelona, Ljubljana, Lviv, Montevideo, Nottingham, Óbidos, Uljanovsk.

    Ja Tartu.

    Alates 11. detsembrist 2015 kuulub Tartu võrdväärselt teiste nimetatutega UNESCO loovlinnade võrgustikku. Seltskond on hea ja eripalgeline, mõne linna puhul kirjandusega seos hoobilt enam kui…

  • Carolina Pihelgas,
    Tõnis Vilu

    Mina olen ka loodus

     

     

    Tõnis Vilu (sünd. 1988) on avaldanud neli teost: luulekogud „Oh seda päikest” („Värske Rõhk”, 2013), „Ilma” („Tuum”, 2014) ja „Uus eesti aed” (ilmunud veebis,[1] 2015) ning romaani vabavärsis „Igavene kevad” („Tuum”, 2015). Vilu kaitses 2014 magistrikraadi Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse alal ja töötab ajakirjas „Värske…

  • Indrek Hirv

    luule

     

     

    Luba mul väriseda palavikus

    luba mul puudutada õit

     

    ka läbi läbimatute hangede

    hangunud rajuilmade

    ristuvate rägastike

     

    luba mul puudutada õit…

Looming