Toeta

Artiklid

  • Urmas Vadi

    Traagika

     

     

    Viimasel ajal olen pannud tähele, et inimesed tahavad mulle midagi öelda. Midagi olulist, lausa märgilist ja tähenduslikku. Mõni nädal tagasi helistas mulle üks mees, ta esitles end, aga nagu alati — paar sekundit peale nime kuulmist oli mul ta nimi peast pühitud. (Veidi ennatlikult, aga…

  • Triinu Tamm

    Väike pipar

     

     

    Prantslastel on olnud kombeks liigitada prantsuse keeles kirjutavaid autoreid prantsuse kirjanikeks ja frankofoonseteks kirjanikeks. See on iseenesest sisutu liigitus, sest ka prantsuse kirjanikud kirjutavad ju prantsuse keeles ja on seega frankofoonsed. Nende viimaste alla liigitatakse tegelikkuses aga kõik need kirjutajad, kes on pärit Belgiast, Šveitsist,…

  • Mari Peegel

    Nostalgia-tüdruk hüüumärgi tagant

     

     

    Kai Aareleid: „Naised teel”.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 102 lk.

     

    Luulekogus „Naised teel” kirjutab Kai Aareleid nii palju mälestustest ja läinud aegadest, et tekib vaimupilt autorist kui eakast luuletajast, kellel on viimane aeg elus kogetu läbi kirjutada, sest pole teada, kas järgmist raamatut enam tulebki. Wikipedia annab…

  • Erik Linnolt in memoriam 10. I 1920—4. X 2015

     

     

    Esimesel oktoobrikuu pühapäeval lahkus USA-s oma kodus Erik Linnolt, kes Eestis on tuntud kahes trükis ilmunud paeluva ja omanäolise mälestuste raamatuga „Linnu tiivul. Mõtteid ja mälestusi” (2000 ja 2005). Selle järel ilmus mõne aja pärast valik Erik Linnolti lühipalasid ja mõtisklusi „Üks vanamees Ameerikast kirjutab…

  • Alvar Loog

    Potentsiaalse lunastuspagulase ohkav vabavärss

     

     

    Kaarel B. Väljamäe: „Kohvi kõrvale”.

    „Verb”, 2015. 64 lk.

     

    Alustan tsitaadiga, et seda siis parafraseerida. Kaarel B. Väljamäe kirjutab oma kolmandas luulekogus veebruari kohta: „Imelik kuu. Tal pole midagi öelda, mis õieti meelde jääks” (lk. 25). Mul on sama mure Väljamäe enda ja tema luuleraamatuga. Väljamäe on…

  • Rolf Liiv

    Prõmmukuninga proosatrikid

     

     

    Jaan Malin: „Maa ja ilm I.”

    „;paranoia”, Tartu, 2015. 158 lk.

     

    Kirjastus „;paranoia” on välja andnud Jaan Malini esimese proosateose „Maa ja ilm”. Seni on autorilt ilmunud kümmekond luulekogu, samuti näidendeid ja muid tekste. Esikromaani kaanekujundus imiteerib üsna äratuntavalt Tammsaare „Tõe ja õiguse” esmatrüki kujundust. Peab küll…

  • Kroonikat

    novembril esitles Aivar Kull Tartu Kirjanduse Majas oma kriitikakogu „Kull ja kiri”, autorit küsitles Mehis Heinsaar. 3. novembril toimus Tartu Linnaraamatukogus koostöös kirjastusega „Petrone Print” vestlusõhtu, mille külaline oli Marja Yano, raamatu „Minu Tōkyō. Nähtamatu piiri taga” autor.

    3. novembril oli Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kirjanduslik…

  • Indrek Koff

    Prantsuse Akadeemia romaaniauhind 2015

     

     

    Väärika institutsiooni — Prantsuse Akadeemia — niisama väärikas romaani­auhind anti tänavu välja juba sajandat korda. Kolmandat korda auhinna ajaloos läks preemia jagamisele kahe autori vahel: lõppvoorus said võrdselt 11 häält alžeerlane Boualem Sansal ja tuneeslane Hédi Kaddour. Eestist vaadates hakkab silma, et mõlemad võitjad on…

  • Sirje Kiin

    „Sirje Kiini monograafia Marie Under. Elu ja luule“ ilmus vene keeles

     

     

    Teisipäeval, 13. oktoobril esitleti Moskvas Hõbeajastu muuseumis Sirje Kiini monograafia „Marie Under. Elu ja luule“ tõlget vene keelde. Esitlusel kõnelesid Sirje Kiin, Boris Tuch ja Marina Tervonen ning Eesti kultuuriatašee Moskvas Dimitri Mironov.

    Mahuka biograafia (656 lk.) on tõlkinud Boris Tuch ja Igor Kotjuh, Marie Underi…

  • Mihkel Mutt

    Kõik nad on pärit Suurinkvisiitorist. „Tark inimene” düstoopiate valgusel

     

     

    Kelle süda poleks hakanud kiiremini põksuma lugedes „Vendades Karamazovites” legendi Suurinkvisiitorist! Kujutlusvõimeline tajub kohe, et siin peitub midagi põhimõttelist, ta tunneb „inimolu kiirtee” lähedalolekut. Mäletatavasti kritiseerib Suurinkvisiitor Kristust, kes on taas maa peale tulnud. Jeesus oli omal ajal inimesi usaldanud, jättes neile vaba tahte, et…

  • Doris Kareva

    Kümme südamelööki / Siirderiitus

    Kümme südamelööki

    *

    Välk allikasse

    korraga lõi kui viivuks

    kohtusid silmad

     

    *

    Kuhu ka lähen

    iga samm olla saab vaid

    samm Sinu poole…

  • Maimu Berg

    Stalin Tallinnas

     

    Pärast filmi lõppu ja valguse süttimist pööras J. V. Stalin aegamisi näo kaaslaste poole, kissitas silmi ja tegi ebamäärase grimassi, nii et ei saadud aru, mis tujus ta on. Seltsimehed püüdsid igati varjata oma tüdimust, igavust ja kõige labasemat unisust — kell oli kõvasti üle…

Looming