Toeta

Artiklid

  • Kaur Riismaa

    luule

     

    *

    Võililleseemnel on päikesepuri:

    läbi mõõtmatuna näiva ruumi,

    läbi sireliudukogude ja

    kuuvalguse supernoovade

    on ta jõudnud pärale.

    Rammestusega tembitud õnnes

    juubeldavad potentsiaalsed võililled

    kõigepealt mu ninal…

  • Ilmar Taska

    Kolm hetke

     

     

    Elisabet, Vääna-Jõesuu, mai 1941

    Me istume oma suvila verandal ja vaatame merele. Arturil on jalas oma hästiistuvad püksid, mida ma täna nõelusin ja triikisin. Need on ilusast inglise villasest ja mu nõelatorked ja niidijäljed on märkamatud. Kostab meremüha, mis on nii abstraktne, et meenutab mulle vahel…

  • Johanna Ross

    Ennekõike Emiliast

     

     

    Kaur Riismaa: „Pimeda mehe aiad”.

    „Tänapäev”, Tallinn, 2015. 223 lk.

     

    „Pimeda mehe aiad” on romaan härra Adam Koist — isevärki meesterahvast, keda lugeja kooskõlas teatava kirjandusliku konventsiooniga kohtab tema surmapäeval. Mööda põrandat kõriseb sümboolse väärtusega klaaskuul ning tagasivaateliselt hakatakse tasapisi kergitama katet härra Koi möödunud elu sündmustelt…

  • Olavi Pesti

    Sedagi, et…

     

     

    Eesti Televisiooni suvist saatekava silmitsedes meenus taas Ruhnu koguduse omapärase nimega pastor Gustaf Magnus Elephandt (Soome 1781—1819 Ruhnu). Sel eksootilisel väikesaarel teenis ta alates 1807. aastast kuni oma varajase surmani. Teadagi polnud tollased liiklusolud kiita ja nii pääses vaimulik kubermangupealinna Riiga vaid kord aastas suviti….

  • Arno Oja

    Käbilinnu hingehääl

     

     

    Valeeria Villandi: „Momentvõtted aegluubis. Luuletused 1968—2015”. Koostanud Viire Villandi.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 90 lk.

     

    See on lõikuskuu laste tehtud raamat, aga mitte lasteraamat. Mulluse lõikuskuu lõpus oma elutee 90. verstapostilt kaduvikku vaadates värsistas Valeeria Villandi luuletuse „Haavad”, mis algab ridadega:

    Meie põlvkond — vaevalt läbi leerist —

    sattus…

  • Elo Lindsalu

    Ärkamine marmorunest

     

     

    Jelena Skulskaja: „Marmorluik. Lapse­põlveromaan”. Vene keelest tõlkinud Ingrid Velbaum-Staub.

    „Petrone Print”. 256 lk.

     

    Selles põhiliselt memuaarse koega raamatus viib Jelena Skulskaja lugeja oma lapsepõlve, Tallinna viie-kuuekümnendail ja Tartusse, kus ta seitsmekümnendail vene filoloogiat tudeeris. Raamat ilmus kirjastuse „Petrone Print” sarjas „Aja lugu”, mida Skulskaja on nimetanud kui…

  • Kroonikat

     

    1. oktoobril pidas Anu Saluäär Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avaliku ettekande teemal „Rootsikeelne eesti kirjandus. Kirjandus paguluses: teine põlvkond”.

    1. oktoobril korraldas Kirjanike Liidu 50+ klubi ekskursiooni Keila-Joa mõisa.

    3. ja 17. oktoobril toimusid Tartu Kirjanduse Maja Arhiivis kirjandusviktoriinid.

    6. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Majas „Ugrimugriõtak”, kus astusid üles…

  • Janika Kronberg

    RUITLASEGA TAMULA KALAVETEL JA VÕRU TAGAHOOVIS

     

     

    Olavi Ruitlane: „Vee peal”.

    ZA/UM, Tallinn, 2015. 196 lk

     

    Nende ridade trükis ilmumise ajaks on Olavi Ruitlase proosaraamat „Vee peal” saanud ohtralt kiita arvustajailt ja minister Mart Juurelt isiklikult ning napsanud tänavuse Bernard Kangro kirjanduspreemiagi, mida annab välja Võru maavalitsus Võrumaaga seotud autorile või teose eest. Sama…

  • Eduard Vilde

    Kirjad Lindale Narva-Jõesuust 1926—1927

     

     

    Kui Eduard Vilde koos elukaaslase Linda Jürmanniga 1917. aasta kevadel pärast pikka pagulusperioodi (Vilde oli poliitiline pagulane 1906—1917) kodumaale naasis, sukeldus ta ühe tuntuma sotsiaaldemokraadina kiiresti siinsesse poliitikasse ja ühiskondlikku ellu. Vildet jätkus sellel murrangulisel ajal justkui kõikjale. Ta osales Tallinna linnavolikogu töös, avaldas sagedasti…

  • Ülo Tonts

    Väsimuse märkideta

     

     

    Mats Traat: „Kolm Solveigi. Lühiromaane ja novelle”.

    „Ilmamaa”, Tartu, 2015. 411 lk.

     

    Oled sa ikka selgusel ja kindel, et sul on Mats Traadi proosa ja eriti tema kultuuriloolise proosa asjus midagi olulist veel avalikult ütlemata? Niisugune või umbkaudu niisugune kahtlemine andis endast üsna varsti märku, kui olin…

  • Karl Martin Sinijärv

    Igapäevane ilu ja teisi jutte

     

     

    Kärt Hellerma: „Seniitvalgus”.

    Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. 160 lk.

     

    Saja aasta tagune ameerika luuletaja Don Marquis märkis tabavalt, et avaldada luuleraamat on umbes sama, mis lasta roosi õielehel Suurde Kanjonisse kukkuda ja jääda siis kaja ootama. See kehtib muidugi suuremates keeleruumides. Eestis luuleraamatu avaldamise puhul on roosileht…

  • Joel Sang

    Kimbuke äpardunud lastelaule

     

     

    Täide tarkus

     

    Juuksejuure tasandil

    ringi liigub täi,

    elab oma elu,

    valimas ei käi.

     

    Kuid ei leia asu…

Looming