$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Artiklid

  • Skala Eressu
    Foto: Karoliina Kagovere
    7.2021
    Kätlin Kaldmaa

    Skala Eressu

  • Maarja Vaino

    Poeetikast ja võimuihast. „Juudit” 100

    1917. aastal avaldas A. H. Tammsaare kolm ilukirjanduslikku teost: jutustus „Varjundid”[1] kõneleb kopsuhaigete pansionaadis aset leidnud traagilisest armuloost; novellis „Kärbes” on kesksel kohal armupinge tütarlapseliku Tiksi ja vanemaealise kirjaniku Meriheina vahel ning novell „Meeletu mälestused” on traagiline jutustus mehest, kes revolutsiooni tõttu kaotas oma kodu…

  • Vahur Afanasjev

    Kirjanik loeb. Vahur Afanasjev

    Neid kirjanikke, kes vähe loevad, on vähe, eeldan ma. Kirjanik loeb väga palju ja see ta hulluks ajabki. Kirjandus on julm töö. Toob vähe sisse, inimsuhted on sasipuntras, Jeesus, milleks see kõik. Kui kirjanik saab vanemaks ja on rohkem kirjutanud, siis loeb ta ise vähe,…

  • Intervjuu: Enne oli üks ulgumine ja hammaste kiristamine
    6.2021
    Karl Martin Sinijärv,
    Valner Valme

    Intervjuu: Enne oli üks ulgumine ja hammaste kiristamine

    4. juunil tiksus pool sajandit luuletaja ja üleüldse mitmekülgse kirjamehe Karl Martin Sinijärve kontosse. See on küll kunstlik, isegi otsitud…

  • Mart Velsker

    Tegelane Tuglas

    Friedebert Tuglas suri varakevadel, sellest on möödas viiskümmend aastat. Ma ei mäleta 1971. aasta kevadet – või kui mäletangi midagi, siis ei oska seda ajas paika panna, olin veel liiga väike. Tuglasega ma ei kohtunud, küll aga meeldis mulle hiljem ette kujutada, et selline kohtumine oleks…

  • Andrus Kivirähk

    Kirjanik loeb. Andrus Kivirähk

    Hiljaaegu anti kordustrükina välja Mihhail Zoštšenko „Maga kiiremini” ning Ilfi ja Petrovi „Õilis isik”. Esimest olin ma muidugi varem lugenud, teist millegipärast mitte, ehkki tõenäoliselt oli seegi mul vanematekodus olemas, nagu kõik „Loomingu Raamatukogu” aastakäigud. Aga kus sa siis kapist kõike üles leiad!

    Nüüd loomulikult lugesin….

  • Mineviku ja tuleviku vahel
    Jaan Unduski “Suure Siberimaa” tõi Draamateatri lavale Hendrik Toompere.
    Draamateater
    Riina Oruaas

    Mineviku ja tuleviku vahel

    Läinud aasta algupärast dramaturgiat, nagu kogu muudki elu, mõjutas kevadisel teatrikuul alanud koroonaaeg, mis sulges teatrid kuni suveni. Pandeemia põhjustatud…

  • Maarja Pärtna,
    Piret Põldver

    Intervjuu: Kuidas kirjutada keskkonnakriisist?

    Intervjuu Maarja Pärtnaga sündis kohtumise ja kirjutamise teel. Saime ­kokku veebruari lõpus, arutasime paljudel teemadel ning hiljem kirjutas Maarja ­endale olulisemad omakorda lahti. Rääkisime vabakutselise elust, keskkonnast, kirjutamisest ja mitmest muust asjast.

    PIRET PÕLDVER: Kui kaua sa oled olnud vabakutseline?

    MAARJA PÄRTNA: 2016. aasta algusest. Sellele eelnesid…

  • Kuus ja pool
    Udo Uibo. Foto: kuvatõmmis EKI keeleklipist.
    Ervin Õunapuu

    Kuus ja pool

    Inimene muudkui mõtleb. Aina mõtleb ja mõtleb. Kui keegi ütleb, et ühel või teisel hetkel ta ei mõelnud midagi, siis…

  • Jaanika Palm

    Kus kirjutajaid, seal lugejaid?

    Kui kõik 2020. aasta lasteraamatud ühte kohta koondada, saab kenakese seina­täie – ilmus ju mullu lastekirjanduse keskuse andmetel ligi 800 lastele mõeldud teost. Kui tõlkekirjandus ja kordustrükid kõrvale tõsta, saame käesoleva ülevaate aluseks olevad 120 algupärast esmatrükki, millest 25 on luulekogud ja 95 proosateosed. Võrreldes aastaga…

  • Eestikeelne luule 2020
    Aare Pilv

    Eestikeelne luule 2020

     

    Alustuseks piirid. Ma vaatasin läbi eestikeelse täiskasvanutele mõeldud luule, kasutades nimestiku tegemiseks ESTER-i kataloogi ja pannes märksõnaks „luuletused”, keeleks „eesti”…

  • Toomas Kall

    Mõned küsitavad vastused

    Priit Aimla 80. sünnipäeva lähenedes hakkasin mõtlema, mida võiks temast, eesti huumori säravast tähest, teada temast palju noorem, alles sellel sajandil sündinud inimene. Ega vist suurt midagi. Nii arvates ei sea ma aga kuidagi kahtluse alla tänapäeva noorte teadmiste mahtu. Pigem lähtun omaenda kogemusest: mida…

  • Urmas Vadi

    Kas Vanapagan on hull?

    A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan” on tekst, mis on mulle õrnas eas suurt mõju avaldanud. Kuid tükk aega ma ei julgenud teistele öelda, et see on mu meelest üldse üks parimaid raamatuid, sest kartsin, et mind hakatakse kas just kohtlaseks pidama, aga kuidagi imelikult…

  • Intervjuu: Poolelt sõnalt ja isegi ilma sõnadeta
    Igor Kotjuh,
    Irina Belobrovtseva

    Intervjuu: Poolelt sõnalt ja isegi ilma sõnadeta

    Teekond inimesest inimeseni võib vahel olla pikk. Intervjuuni Tallinna Ülikooli silmapaistva kirjandusteadlase Irina Belobrovtsevaga kulus siinkirjutajal aega umbes 20 aastat….

  • Johanna Ross

    2020. aasta lühiproosa: kriis elus, buum kirjanduses

    Läinud aasta oli lühiproosa jaoks viljakas. „Müürilehe” aastakokkuvõttes kõneldi „massive novellibuumist”, mis hinnati niihästi kvantitatiivseks kui ka kvalitatiivseks. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate kuuest proosanominendist neli on lühiproosakogud (Martin Algus, Meelis Friedenthal, Aino Pervik, Piret Raud; lähemalt vt allpool) — see on üsna ebaharilik vahekord….

  • Valner Valme

    Romaaniaasta 2020 — läbitud etapp

    Möödunud aasta oktoobri keskel tundus, et millest me räägime. Suuri, olulisi, üllatavaid, möödapääsmatuid eesti romaane selleks hetkeks eriti ilmunud ei olnud. Mitmed eredad teosed ilmusid aasta lõpus, paljud helged proosahetked jäid aga hoopis novelle, jutte, miniatuure jm lühivorme hõlmavate kaante vahele. Seda tõestab kultuurkapitali aastaauhindade…

  • Livia Ulman

    Kirjaproovid ühistu esimehele

    Tere, K.! Kas saad anda mulle minu ülakorteri omaniku kontaktid? Tal on uus üürnik ja mul oleks vaja natuke aru pidada. Tähendab, asi on selles, et kuulatakse natuke liiga kõvasti muusikat seal korteris, just öösiti. M.

    Hei, K. Kas te ka kuulsite midagi nädalavahetusel? See uus…

  • Indrek Mesikepp,
    Miriam Mcilfatrick-Ksenofontov

    Intervjuu: Tallinna kividest, Põhja-Iiri barrikaadidest ja nähtamatusest sõnade taga

    Juba paarkümmend aastat Tallinnas Koplis elava ja Tallinna Ülikoolis ilu-kirjandusliku teksti analüüsi ning ingliskeelset kirjandust õpetava Miriam McIlfat­rick-Ksenofontovi nimi Eesti luulehuvilistele ilmselt tutvustust ei vaja. Tema luuletõlked eesti keelest inglise keelde on hinnatud, Doris Kareva luulekogu „Armu­aeg” tõlkimise eest (inglise keeles „Days of Grace”, kirjastus…

  • Ian Thomson

    Pommid Tallinna taevas

    Täna hommikul teatas Moskva, et Nõukogude lennukid tegid ulatusliku pommirünnaku Saksa sõjaväerongide ja tehnika pihta Tallinna raudteejaamas ja sadamas. „Manchester Guardian” 14. märts 1944

    1944. aasta 9. märtsi õhtul alustas Nõukogude Venemaa Tallinna pommitamist. Vaatepiir tõmbus tumedaks. Plahvatustest punaselt hõõguvad tuhapilved matsid enda alla kirikud, linna…

  • Andres Aule,
    Jaak Valge

    Sisseränne Eestisse, eriti eestlastele mõeldes

    Eesti sisserände ajalugu algas mõistagi juba varsti pärast seda, kui Eesti ala vabanes mandrijää alt. Kes olid esimesed üle kümne tuhande aasta eest siia jõudnud inimesed ja mis keelt nad omavahel rääkisid, me ei tea, kuid ei saa välistada, et nende hulgas oli praeguste eestlaste…

  • Leonhard Koort

    Alati

    Alati, kui ma seda märkan, tuleb mulle miskipärast meelde Lilian. Nii. Näib, et ma alustan kohe valega. Aga ma ei oska seda väidet ka teistmoodi vormistada, igatpidi tundub väär olevat, ei ole ju mingi uudis, et nagu unenägudeski, ei kehti ka mälu puhul eituse ja…

  • Jan Kaus

    Sidesõnade kiituseks

    Sidesõnad mõjuvad sageli nagu täitematerjal, mört. See mört hoiab küll keele­rajatisi koos, ent on liiga enesestmõistetav, et me selle mõju tähele paneksime. Tõsi, pole raske kujutada ette konstruktsiooni ilma toestava, materjali osiseid omavahel siduva materjalita, ent keelekoetisega pole see nii lihtne. Keel ilma side­sõnadeta seisaks…

  • Piret Põldver,
    Margit Lõhmus

    Intervjuu: Armastusest mõelda ja rääkida, kirjutada ja seda tunda on luksus

    Kunstnik ja kirjanik Margit Lõhmus (snd 1985) on omandanud EKA-s maalikunsti magistrikraadi ja korraldanud mitu isikunäitust. Alates 2013. aastast on ta avaldanud ilukirjandust ajakirjades ja 2019. aastal ilmus raamat „Sterne”, mis kandideeris nii Betti Alveri kirjandus- kui ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinnale. Teos pälvis kriitikutelt suurt…

  • Igor Kotjuh,
    Kätlin Kaldmaa

    Intervjuu: Mu kodu on Euroopa ja mu elu tähtsaim kolmnurk on Island, Kreeka ja Eesti

    Kätlin Kaldmaa on kirjanik, kes palju reisib ja palju kirjutab. Samuti on ta konkreetse ühiskondliku agendaga mõtleja: naistel ja meestel peaksid olema võrdsed õigused ja võimalused, näiteks võrdne palk. Ja see kehtib ka sõnaloome puhul: siin rakendab Kätlin kirjandussotsioloogiat, numbrite keelt. Milline on naiste/meeste osakaal…

Looming