Proosa
-
Mu kullakallis sõber / Pulmad refrääniga / Punane marker
Mu kullakallis sõber
Ta oli ülikuulus kirjanik, aga sammus mööda Peterburi täiesti kainena. Viies päev mitte tilkagi. Ei lubanud endale midagi. Aga põhjendus oli olemas: stomatoloogi ja otolarüngoloogi vastuvõtt. Hommikul ühe, õhtupoole teise juures. Stomatoloogi juures ajas ta suu laialt lahti, olles rabatud muutumatust huvist, millega…
-
Ebajasmiinid
Irene ulatas naisterahvale supikausi. Naine oli magamata moega ja potipõhi tegi kriipivat häält. Irene tundis piinlikkust, et oli söömaajale hilinenud ning teine oli sunnitud kulbiga põhja kaapima. Aga ta sai oma jao kätte. Mees ja tütar jäid veel kuskile asjatama, ei tea, jäävad nemad üldse…
-
Tarõ / Luhta lännü trehvämine
Tarõ
Tiä näkk´ tuud tarrõ edimist kõrda põimukuu läükäväl puulpääväl. Tiä oll´ ildaaigu taha alõvile elämä tullu ja taht´ ümbrekunda kaia. Alõvist kavvõmbal sinet´ suur mõts. Tiä läts´ sinnä hulkma. Üts hainanõ tii vei tiä mõtsast vällä mäe pääle, mille alt nakass´ koloosi kaaranurm. Hainanõ tii…
-
Likvidaatori päevik
24.02. Halb päev. Üritan kirjutada ETAgile teadusprojekti taotlust, kuid iga kord, kui kirjutama hakkan, puhkeb titt nutma. Käes on juba õhtu ja olen kohutavalt väsinud, surmväsinud. Ta tuleb ja roomab mu juurde ning võtab jalast kinni ja nutab, nutab, nutab. Kui ma taotlust ei kirjuta,…
-
Foto: Kris MoorKülalised / Virium Illarum
Mida ma siis oleksin pidanud ütlema? Nad olid minu korteris. Nad teadsid, et ma olen purjus ja leban voodis. Kui…
-
Õnne pagulane
Ma ei tea, kuidas siit üle tee saada, olen lootusetult hiljaks jäänud. Mic on juba kindlasti väga vihane. Kas tõesti…
-
Aerutajapoiss
Ema viib poisi, kellest ühel päeval saab aerutajapoiss, aga teatagu teda juba praegu selle nime järgi, surnuaeda. Ema mattis mõned aastad tagasi siia oma esimese poja, esimese mehega eostatud poja. Mõned päevad enne poja surma viis ema talle haiglasse mängupüstoli. Metallist ilmselt. Ehk oli tongipüstol,…
-
Sigala
6. juuli, neljapäev
Elame sigalas. Toad on vineerseintega boksid, põrandal virtsarennid, seinas pisike aken. Oleme ruumis kuuekesi, igaühel voodi ja umbes meetrilaiune ala selle ümber. Panin põrandale valge liniku – see on laud – ja selle peale vajalikud esemed: kätekreem, juuksehari, mõned raamatud, näopuhastusvahend, peegel. Piretil nii…
-
Valge kääbus
„Sellest saaks ju täitsa luuletuse kirjutada! Kuula nüüd: „Kui surev punane hiidtäht heidab ära oma välimised kihid, jääb järele hõõguv, väike ja ülitihe tuum, mida kutsutakse valgeks kääbuseks. Täht on oma tuumakütuse varud ammendanud, ta sisemus kukub kokku ülitihedaks massiks, välimised kihid purskuvad laiali nebula…
-
Perspektiiv
Rahutu ärevus oli Valmari rinnus pakitsenud juba mõnda aega. Iga päevaga üha enam ja enam valdas teda tunne, et midagi head, ehk koguni suurepärast on õige pea juhtumas. Vahel ju lihtsalt on nii, et aimad selliseid asju ette. Iseäranis, kui juhtud olema nii tundlik ja…
-
Rongis / Akardanakise õpilane
Rongis
Sõitsime Mai Leviniga elektrirongis Hiiult Balti jaama poole. Istusime samas reas, kuid teine teisel pool vahekäiku. Meie omavaheline vestlus käis päevakajalistel teemadel, nagu maski- ja vaktsiinivastased, COVID-19 muteerumine, elektrihinna tõus, meie valitsuse saamatus oluliste küsimuste lahendamisel jne. Nii minu kui ka Mai repliigid olid pigem…
-
Meenutusi kafedra’st ja podgotovka’st
Oli jälle reede, oli jälle pime ja külm, lõdisema võttev hommik, mina rühkisin üles Riia mäest, et minna kafedra’sse vojennaja podgotovka’t tegema. Nii räägitigi – kafedra, see oli sõjalise õppe kateeder Riia tänaval, kaunis majas numbriga 23. Vojennaja podgotovka jälle tähendas kibedat kontrasti sellega, mida…
