„Eks rahateenimine ole elu üks tahk,” sõnas Allan ja nõjatus sigarit pahvides tugitoolis tagasi, „kuid ma ei peatuks enda puhul ainult sellel. Raha tuleb ja raha läheb, aga mees jääb!” Pilk pruunidest silmadest rändas aknale ja selle taga laiuvatele aasadele. Allan osutas sigari otsaga välja….
Lumi krudises jalge all ja hingeõhk jäätus. Külm oli. Põrgulikult külm. Talv oli saabunud ebaharilikult vara.
Astusin mööda teed, mis oli õnneks lahti aetud; ega muidu ju polekski minna saanud, sest viimaste päevade lumesadu oli kogu maa hangedesse uputanud. Kahel pool laiuvast metsast uhkas pimedust, mis…
Veel enne, kui vana mees teisel pingiotsal istet jõuab võtta, tunnen ta ära. Siis sellepärast oli mul äsja tunne, et midagi selle platsiga oli, millegi üle olin ma Adrianiga vaielnud ka siin, tollel paari aasta tagusel reisil, mis oli jäänud meie viimaseks.
Mees on käed jalutuskepile…
Väliselt ei erine ma teistest millegi poolest, mõtleb Johannes peeglisse vaadates. Silmad, kulmud, nina, suu, hambad. . . . Ei, midagi on siiski teistmoodi. Silmadega on midagi teistmoodi. Need vaatavad kusagilt eemalt, justkui istuksid selles näos juhuslikult. Nina on väljakutsuvalt püsti ja kulmud selle kohal meenutavad traataeda. Jah,…

Milline on üldse mets? Või mitmest puust algab mets?
Üks mets on see, mida näeme pildil või maakaardil: tingmärkide-puukestega tähistatud…
Ma ärkan 7.15. Nagu igal hommikul. Selleks ajaks on albaanlane juba veerand tundi seinu kraapinud ja sama palju telefoniga rääkinud. Mitte lobisenud, nagu võiks arvata, vaid intensiivselt rääkinud. Kiires tempos. Peaaegu vihaselt. Nii, nagu jagaks mingit olulist infot. Või tülitseks kellegagi. Mõtlen, kas ta töötab…
Parm
Lembit, Taasja, Soome Leo ja Lilli koos Elmariga olid mu lähimad naabrid Liinakurul. Esimesed ühe, teised kahe kildi kaugusel: itta, lõunasse ja läände.
Kui tited olid väikesed ja toiduga vahel kitsas, nagu lahvkaajal üldse, siis Roosipuude ehk Lilli ja Elmari käest sai nädalas korra-kaks viieliitrise karraga…
Õhtul vaatas vaikuse helilooja üles ja nägi nooti hüppamas tähelt tähele.
Metsaserval õõtsuvatest pajuokstest moodustunud võluharfil mängis unine tuul.
Oli suvi, kui me mõlemad Jaaguga märkasime, et mõnikord tundub, nagu mööduks kümme aastat kiiremini kui üks päev. . . . Kui küsiksin temalt, kas teekond Kadriorust Piritale ja Piritalt Kadriorgu…
Mootorrattur
Ta lihtsalt sõitis oma mootorrattaga ringi ja ma ei saanud kunagi teada, mis tema peas toimub. Ühel päeval järgnesin talle tema metsaonni. Kõndisin putka juurde ja lõin hooga ukse pärani. Mootorrattur lebas puidust põrandal pikali maas. Ta vaatas üles, tõusis aeglaselt püsti ja vahtis mind…
Teide tipust
Täna tõuseme Sinuga Teide vulkaani tippu nagu Petrarca vend Gherardoga Tuulte mäele, Mont Ventoux’le. Petrarca kirjutab, et soovis näha oma armsa Itaalia lumiseid tippe ja ühtlasi end proovile panna; meie Sinuga oleme reisijuhist lugenud, et Teide tipust paistab ära ookean ja osa ümbritsevaid saari….
Velpjas kokkukuuluvus[1]
pole soovitav sõita emajõe deltasse, kui ometi on juba ette teada, millega see lõpeb — pikad hobuajamiga kaarikud väljuvad üksteise järel kusagilt, hakates jälitama üksteist. ilmselge on ju ka see, et — olles väljunud viimasena — soovite te ometi kõiki eelolevaid finišis edestada. selleks tuleb teil saata…
Barbara tõstis endale suurest klaaspurgist maisihelbeid ja valas piima peale. Pärast kesköist šokolaadibufeed ei olnud kõht veel tühjaks läinud. Ta oli rahul, et suutis vaatamata lühikesele ööunele end varakult valmis panna ja hommikusöögile tulla. Vaade oli pingutust tuhat korda väärt. Läbi restorani klaasseina paistsid õrnalt…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.