Toeta

Proosa

  • Lilli Luuk

    Lõuna-Eesti kuninganna

    Keeruline maastik küll, aga kui külluslik! Mustikaid hooajal nii, et metsaalune mustab, varajased kukeseened, talvine paks lumi, mis sulgeb orgudes teed, ühe ööga võib see paikkond muutuda ligipääsmatuks. See viimane polegi tingimata puudus. Tõusud ja langused, langus, jälle tõus, siin ei näe kunagi liiga kaugele…

  • Mina ei käinud siis veel koolis
    Foto: Gabriela Urm
    Aliis Aalmann

    Mina ei käinud siis veel koolis

    Mina ei käinud siis veel koolis. Siis, kui linnud kogusid tuuled tiibadesse ja tõusid sügise hakul lendu. Kallutasin pea kuklasse…

  • Ave Taavet

    Kasukas / Konsultatsioon

    Liina tundis, kuidas vana maamaja rõskus tema noortesse ihuliikmetesse hiilib. Hoone oli ammu kütmata. Ta polnud õigupoolest plaaninudki siia nii kauaks jääda – kõige enam mõneks tunniks, et kiiresti välja sorteerida asjad, mis enam kasutust ei leia, ja pakkida auto tagaossa see vähene, mis temaga linna…

  • Lauri Raus

    Meie esmamuljed elust maal

    Televiisoris loeti ette õhtuseid uudiseid. Umbes kolmsada aastat tagasi elas Rootsi kuningriigi kuldsel ajastul mees nimega Mads Israelsson, kes töötas Falunis vasekaevandajana. Ta oli kihlatud ka ühe kohaliku naisega ja peale 1687. aasta jaanipäeva oli plaanis ära pidada ka nende pulmad. See jaaniöö oli aga eriline…

  • Kai Kask

    Nulliring

    Seda oligi arvata: sinised püksid valge pluusiga – ei sobi; pruun seelik oranži jakiga – ei sobi; mustad püksid musta kampsuniga – ei sobi; madalad saapad, kontsaga saapad, tumedad kingad, heledad kingad – mitte miski ei sobi. Tüüpiline naine. Panin siis rohelise kleidi ja valged…

  • 12.2022
    Katariina Libe

    Love not gone anywhere

    Ta lõhnab nagu paber. Sa vead sõrmega mööda tema käsivart. Nahk sinu näpuotste all tundub kuiv, anonüümne ja tundetu. Vahel sulle näib, et selle naha all ei olegi midagi, et ta on seest õõnes, nagu silitaksid täispuhutud õhupalli, õhukese kummikihi all paljas õhk. Sulle meeldib…

  • Kuidas ma ära eksisin / Plahvatus nätsuputkas / Pühapäevakoolis / Matused
    12.2022
    Brigitta Davidjants

    Kuidas ma ära eksisin / Plahvatus nätsuputkas / Pühapäevakoolis / Matused

    Ootan Kloostri Aidas Stefanit, kes tuleb Kanutiaia näiteringist. Kakskümmend minutit hiljem võtan telefoni pihku. „Jah, kohe tulen,” vastab laps. „Siin…

  • Rahumäe
    11.2022
    Margus Tamm

    Rahumäe

    Mamma sündis 1900. aasta jõulude ajal, räägiti, et ta oli mõisa sohilaps (kes ei oleks olnud, on ju, aeg oli…

  • Rannajoone muutumisest
    Foto: Kris Moor
    10.2022
    Tiit Aleksejev

    Rannajoone muutumisest

    Kirjanike liidu juubel eeldaks pöördumist, mis hiilgaks ja kumiseks. Mis ülistaks loomeliidu saavutusi ja kuulutaks talle õitsengut ja kestmist. Säärased…

  • 9.2022
    Kris Moor

    Kas kõik on hästi?

    „Ma tahan tülitseda – kohe ja praegu!”

    „Okei. No lase tulla. Lase id-il enda eest rääkida.”

    „Persse. . . .”

    „Algus on paljutõotav. . . .”

    „Ah, mine persse!”

    „Olgu. . . . Mitte keegi ei käitu minuga niimoodi. Mitte keegi! Mis sul viga on? Milleks? Kui sul on paha tuju, siis miks on vaja seda minu peal välja elada?…

  • 9.2022
    Maryliis Teinfeldt-Grins

    Ärka üles, ma armastan sind

    pelutu – kartmatu, kohkumatu

    Olen näinud armastuse seljatagust. Longin nüüd teise taga. Olen aeglaselt liipav haavatud noor sõdur pikas suvises heinas.

    põrpima – rabavalt, vapustavalt, tähelepanu äratavalt mõjuma

    Lamame voodis. Minu sügisene Rootsi kolimine tõstab vestluses pead. Kuigi see teeb mulle haiget, surun oma tunded maopõhja ja manan…

  • 9.2022
    Nele Otto-Luts

    Kergete sammude september

    „Emme, vaata mind!”

    Krisse tõstis pea ja lehvitas innukalt. „Nii vahva, väga tubli!”

    Üle pika aja paistis päike ja oli tõesti mõnusalt soe. Mänguväljakut ääristavad männid õõtsusid vaikselt tuules ja linnud siristasid laulda.

    „Tee veel viimased mängud – me hakkame viie minuti pärast minema!”

    Kodupark oli küll üsna väike, aga…

Looming