$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Proosa

  • Nad on valmis ja ootel
    Foto: Asko Künnap
    6.2025
    Mehis Heinsaar

    Nad on valmis ja ootel

    See lugu juhtus mitte just väga kauges tulevikus, täpsemalt kusagil kahe tuhande kolmekümne viienda ja neljakümnenda aasta vahel.

    Oli soe ja…

  • 6.2025
    Juhan Voolaid

    Surmajärgse elu fakt

    „Jaa-jaa, Barbara,” ütles Andrus ja lükkas naise hellalt, kuid kindlalt ukse vahelt teise tuppa. „Kella poole üheksaks on kõik lõppenud.”

    Mees sulges ukse, kuulas paar hetke kõrvaltoast kostvat lapsenuttu ja pöördus siis ringi. Andrus Haljara oli pikemat kasvu neljakümnendates eluaastates mees, laia keha ja sünnipäraselt punaka…

  • 6.2025
    Kuido Merits

    Kadunud alguste aegu

    Kõrtsituba

    Karl ja Oskar Kalmisto istuvad kõrtsis. Aeg on umbes 1944. aasta keskpaiku. Tundub, et nad on seal istunud ja rüübanud juba pikemalt. Omavaheline jutt ei haaku just alati. Aeg-ajalt kostab sõjahääli, hävituslennukite undavat mürinat, millega mehed näivad olevat harjunud.

    KARL: Igasugu meetodeid saab kasutada. . . . Priit Põldroos tuli…

  • 6.2025
    Anneli Marks

    Siberi nõid

    Siberis olid vaid elu ja surm – ei midagi vahepealset. Georg mõistis seda 1941. aasta juulis esimesel kuul pärast saabumist, kui ta nägi, kuidas tavaline külmetus röövis ühe elu teise järel.

    Georg oli pikk ja peenike nagu noor lepp ning oli seda alati olnud, see oli omadus, mis…

  • Viimane õlekõrs
    Autori illustratsioon
    5.2025
    Meiu Münt

    Viimane õlekõrs

    Istusin kollasel plasttoolil nagu hunnik kallerdist. Mingi vastik võdin oli sisse tekkinud. Minust vasakul oli väike valge külmkapp ja see…

  • 5.2025
    Kai Aareleid

    Teine

    Rong peatub järjekordses eeslinna jaamas, enam ei ole palju jäänud, kella järgi ainult kümme minutit veel ja ongi Paddington.

    Kaks varest hüplevad perroonil, nad on saanud kätte pruuni, lögase ham­burgeri­paberi ja nokivad seda teineteise võidu, kaks hirmuäratavalt suurt lindu. Ta jälgib neid ja mõtleb, et raske…

  • 5.2025
    Jegór Karimov

    Prjatki

    Ükskord me mängisime peitust. Oleks võinud öelda: mäletan, kuidas me lapsena peitust mängisime. Aga me polnud kunagi lapsed. Sest lapsed on vahetud. Meie aga, kes me olime kaotanud varakult hingelise süütuse, teadsime hästi, mida tähendab häbi enda pärast ja põlgus teise vastu. Juba enne kooli….

  • Veresugulased
    Autori foto
    4.2025
    Maarja Merivoo-Parro

    Veresugulased

    Kuumas köögis praeti kartuleid ja ahjus küpsetati moosikooki. Salatiks krabas vanaema maja eest lahke pihuga kõike, mis roheline. Hakkis saagi…

  • 4.2025
    Ave Taavet

    Šarniir nr 5 / Gentrifikatsiooni ohvrid

    Šarniir nr 5

    Nii kaua, kui end mäletan, on mind alati hullutanud orgaaniliste lahustite lõhn. Markerid lasteaias, küünelakk teismeeas, tärpentin esimeste õlimaalikatsetuste juures. . . . Nende vürtsikas ja magus lõhn mähib meeled keemilisse ämblikuvõrku, mis teravdab taju ning kergendab vaimu. Minu suhe nende vedelikega ei ole lihtlabase tarvitaja…

  • 4.2025
    Meelis Friedenthal

    Armastuse klavikord

    Tegelased:

    GEORG GUSTAV KELLNER, David Kellneri ja Dorotea Kellneri ristipoeg, tuleb Tartust

    CHRISTIAN FRIEDRICH SEELIGER, David Kellneri venna Christiani pojapoeg, Stockholmi Saksa kiriku organist, David Kellneri assistent

    ANNA CHRISTINA KÖNIG, Regina Gertrud Schwarzi tütar ja Dorotea tütretütar. . . .

Looming