Proosa
-
Katkine raha
Ma sisenesin suurde hämarasse klubisaali, seal istuti laua ümber, küünlavalgel.
„Vasja, noh. . . . aga ikkagi. . . . ikkagi, Vassili,” sõnas Konstantin, vaadates vesipiipu, mida Erkki suitsetas tömbilt kägarasse vajunult (oli vist täiesti levist väljas).
Piibuvaasis liigutas suitsumollusk – valgeid, siniseid, asuurseid kombitsaid välja sirutades ja siis jälle tagasi tõmmates.
Vaikselt mängis muusika….
-
Jumal on surnud
Ümar, väikest kasvu ja kiilakas Paul ronib mööda korrusmaja treppe kaheksandale korrusele. Lifti käidi paari nädala eest parandamas, aga nüüd on see uuesti katki.
„Küllap on selle taga jälle need kolmanda korruse punapäised kaksikud – spordipoisid,” arutleb Paul endamisi.
Paulil on käes kolmeliitrine klaasist purk, mille sees ujub…
-
Doktor Leossimi telefoniraamat
„Piip, piip, piip,” kostis kõrva äärde tõstetud telefonist. Näis, nagu keegi ei mõtlekski vastata. Liisi tundis, kuidas iga järgnev kutsuv toon suurendas ärevust kogu tema kehas. Miks keegi juba ometi vastu ei võta? Mitte ükski hingeline, kelle numbreid ta oli sel vihmasel hommikupoolikul katkematult valinud….
-
Hetki haugide hingeelust
Baari uks paiskus ristseliti lahti ja trobikond mehi valgus sisse. Järsku olid kõik kohad higihaisu ja jäsemeid täis, tundus nurgalauas istuvale vanamehele. Ta polnud ammu nii palju inimesi korraga näinud.
„Õu, baarmen, kas õnged võib siia nurka panna?” hõikas üks noorsand ja viipas spinninguga. Kõrtsmik noogutas…
-
Foto: Ken Mürk/ERRArvo / Tom Cruise
Arvo
Vihma nõtked pisarad liuglesid aknaklaasil kui läbipaistvad laululuiged. Arvo seisis, käed seljal, ja silmitses maailma läbi selle vesise moonutuse. Tin-tin-tinn,…
-
Mägede rahu
See päev algas bussi tulekuga. Tõsi, algas muidugi varem, kodus, kus jõudsin enne tööd süüa napi eine ja käia pilguga üle viimased uudised. Meil riigis toimuvast ei teatanud need midagi erilist, oli üldine kesksuvine loidus. Mõned reportaažid India katastroofist tekitasid küll huvi, ent jäid siiski…
-
Tallinna lõhnad
Kusi
Kõik linnad haisevad kuse järele. Küsimus on üksnes selles, millised kohad täpsemalt ja kui tugevalt – igaüks teab, kuidas haisevad alajaamadetagused ning sillaalused, kust hordid läbi marsivad. Näiteks teavad ilmselt kõik, kes on kunagi käinud Lilleküla staadionil, mismoodi haiseb sealne jalakäijate läbikäik raudtee alt. Haisu tugevus…
-
Timing is everything
Täna hommikul kontoris kohvi juues jõudsin ootamatult tõdemuseni, et on aeg minna. Tundsin kohe vajadust lipsusõlme lõdvemaks kohendada, see oli viimasel ajal nagu köis mu kaela ümber. Need äratundmised tulevadki mul niimoodi äkki, nagu uni saaks otsa, ärkad üles ja teine reaalsus tervitab sind. Psühhopaat,…
-
M.O.B
Olen tõmmanud nädal spiidi, see lugu algab täpselt nii, et sa saaksid küsida, ega sa ei mõtle, et ma kohtasin seda naist, kes oli tõmmanud nädal spiidi, ei, ma ei ole selle naisega küll kohtunud, kes tõmbas nädal spiidi – pärast seitset väga pikka aastat tõmbamist…
-
Foto: Asko KünnapNad on valmis ja ootel
See lugu juhtus mitte just väga kauges tulevikus, täpsemalt kusagil kahe tuhande kolmekümne viienda ja neljakümnenda aasta vahel.
Oli soe ja…
-
Surmajärgse elu fakt
„Jaa-jaa, Barbara,” ütles Andrus ja lükkas naise hellalt, kuid kindlalt ukse vahelt teise tuppa. „Kella poole üheksaks on kõik lõppenud.”
Mees sulges ukse, kuulas paar hetke kõrvaltoast kostvat lapsenuttu ja pöördus siis ringi. Andrus Haljara oli pikemat kasvu neljakümnendates eluaastates mees, laia keha ja sünnipäraselt punaka…
-
Kadunud alguste aegu
Kõrtsituba
Karl ja Oskar Kalmisto istuvad kõrtsis. Aeg on umbes 1944. aasta keskpaiku. Tundub, et nad on seal istunud ja rüübanud juba pikemalt. Omavaheline jutt ei haaku just alati. Aeg-ajalt kostab sõjahääli, hävituslennukite undavat mürinat, millega mehed näivad olevat harjunud.
KARL: Igasugu meetodeid saab kasutada. . . . Priit Põldroos tuli…
